Saade

Madis Tross

Vestlussaade “Loomad räägivad”


Selgitus

Tõsieluvestlussaade “Loomad räägivad” kujutab endast (telesaate)sarja, kus nii loomade kui ka inimeste jaoks olulisi teemasid lahkavad saatejuht ja stuudiokülalised, eelkõige Kana, Eesel ja Vares. Kord nädalas esilinastuva saate iga osa on kümme minutit pikk, mille jooksul saatejuht soovib saada loomadelt vastuseid ühiskonna liikmete seas painavatele küsimustele erinevatest eluvaldkondadest, nii tuumaenergia kasutamisest rahumeelseks otstarbeks kui vaba aja veetmise võimalustest koos laste, sõprade ja jalgpalluritega. Mitme saatesarjaks mõeldud osa üheskoos ärakasutamisel saab teha tervikut kooshoidva teatrilavastuse, välja anda asjakohase juturaamatu, mis kütkestab nii mässavat noorsugu kui väljateenitud vanaduspuhkepäevi nautivaid paleozoolooge nii Eestis kui sellest lähemal, Pirital ja Peruus.
Järgnevalt esimesed 30 osa tõsieluvestlussaatest “Loomad räägivad”, lisaks üks lisalugu.


Salajased südamesoovid

SAATEJUHT: Täna räägime unistustest, oma salajastest südamesoovidest.
VARES: Nooh?
SAATEJUHT: Kas sul, Eesel, on oma salaunistus?
VARES: Täpselt!
EESEL: Nooh, üks unistus mul on.
SAATEJUHT: Ja mis unistus see on?
EESEL: Nooh… ma mõtlen, et… võiks ju olla üks…
SAATEJUHT: Teine eesel?
EESEL: Seda, et… ma olen salamisi mõelnud, et…
SAATEJUHT: Kas sa unistad partnerist, teisest eeslist, kellega koos…
KANA: Eesliga ei ole võimalik koostööd teha! Pidime ehitama kosmoselaeva. Et paneme traktorile tiivad külge ja põrutame Jupiterile. Ja mis sellest välja tuli? Tühjagi!
SAATEJUHT: Me räägime praegu liikidevahelistest suhetest.
KANA: Täpselt! Et paneme traktorile tiivad külge ja põrutame…
SAATEJUHT: Millisest eeslist sa, Eesel, unistad?
KANA: Ma rääkisin Eeslile algusest peale, et…
SAATEJUHT: Las Eesel nüüd vastab.
KANA: Nooh, las ta vastab. Vaatame siis nüüd, mida ta vastab. Oskad sa vastata?
EESEL: Tähendab… et ta oleks… et see teine eesel oleks… lihaseline… samas nõtke… kaaluks nii… 255 kilogrammi…
KANA: Sellist eeslit pole olemas.
EESEL: Ja kõnnak…
KANA: Ma ütlesin: sellist eeslit pole!
SAATEJUHT: Kana, las Eesel räägib kõigepealt. Siis räägid sina.
KANA: Miks Eesel räägib kõigepealt? Mina räägin kõigepealt!
SAATEJUHT: Hea küll, räägi siis sina kõigepealt.
KANA: Muidugi! Millest ma rääkima pean?
SAATEJUHT: Oma suhtest vastassugupoolega.
KANA: Nii… Kellega?
SAATEJUHT: Vastassugupoolega.
KANA: Nii. Las Eesel räägib kõigepealt.
SAATEJUHT: Räägi, Eesel!
EESEL: Nooh… Olime ükskord… aasal… kahekesi… jõe ääres. Mõtlesime, et… läheme alasti ujuma. Nooh, läksime siis… nooh… kahekesi… Ja siis, jõe ääres… mõtlesime, et… mõtlesime, et…
SAATEJUHT: Räägi, Eesel! Ära häbene.
EESEL: Nooh, jõe ääres… jõe ääres…
SAATEJUHT: Mis juhtus jõe ääres? Räägi, Eesel!
EESEL: Issand, mul on nii häbi! Mul on nii häbi!
SAATEJUHT: Räägi, Eesel, mis juhtus jõe ääres?
EESEL: Hea küll, hea küll…
SAATEJUHT: Sina, Kana, oled emasloom. Kuidas on sul suhted isasloomaga?
EESEL: Kana ei ole mingi loom.
SAATEJUHT: Noh, lind siis.
EESEL: Kana on loll!
KANA: Ise oled loll! Leppisime ju kokku, et ehitame raketi. Et põrutame…
EESEL: Ma rääkisin algusest peale, et traktoriga ei ole võimalik lennata.
KANA: Nägite nüüd! Kuulsite, jah? Ma rääkisin, et paneme traktorile tiivad külge.
EESEL: Ikka ei lenda! Traktor ei lenda!
KANA: Sellist suhtumist oligi oodata.
SAATEJUHT: Jätame praegu selle traktori.
VARES: Nooh.
SAATEJUHT: Me pidime vestlema, kuidas teil vastassugupoolega suhted on.
KANA: Mis poolega?
EESEL: Ma ütlen veel kord: ükski traktor ei lenda! Pane talle tiibu külge, palju tahad, ikka ei lenda!

Kosmos puhtaks

SAATEJUHT: Täna räägime tänuväärsest kodanikualgatusest – koristada ära oma õuest, lähiümbrusest, kõnniteedelt, sõiduteedelt, maanteedelt risu, praht, toidujäätmed, pakendid, solk, et jalutuskeskkond oleks ohutu, pakus silmarõõmu. Ja sina, Eesel, oled üks projekti algatajatest?
VARES: Nooh.
EESEL: Mõtlesime jah, et ei situ enam, kuhu juhtub.
VARES: Et ei enam puista paska põrandale, mustusega mõtlikke mände muserda, kusega kõrgeid kuuski kasta, kakaga kauneid kaski kõmmuta, sitaga sihvakaid seedreid sihi, peeruga punavaid pihlakaid põmmuta, lahjasid leppasid laiali lammuta.
EESEL: Mitte nagu Kana, kes on pasandanud kogu õue täis.
KANA: Mis õue?
EESEL: Kogu majaümbruse.
KANA: See on puhas väetis! See on… see on…
EESEL: Kogu lähiümbrus on sinu paska täis!
KANA: See on väetis!
EESEL: Mis kuradi väetis! Pikali heita pole ka enam kusagile…
SAATEJUHT: Ärgem nüüd riidleme. Nagu ma aru olen saanud, on Eesel poti peal õppinud käima.
EESEL: Mina käin poti peal.
KANA: Eesel on loll!
VARES: Täpselt!
SAATEJUHT: Kas poti peal käima õppimine oli raske?
EESEL: No mis ta nüüd oli… Algul oli tõesti imelik. Saad aru: paned – põmaki! – meeter mööda. Proovid uuesti – teisele poole. Ruumi on ka vähe. Siis sihid – lätaki!
KANA: Vastu seina.
SAATEJUHT: Kuidas sul, Eesel, praegu tulemused on?
VARES: Nooh?
KANA: Eeslil ei ole mingeid tulemusi! Ma ütlesin Eeslile, et paneme traktorile tiivad külge, et siis lendame masinaga kosmosesse.
SAATEJUHT: Räägime praegu prügikoristusest.
KANA: Seda me ju teemegi! Terve kosmos on rämpsu täis, igasugused meteoriidid, täheparved…
SAATEJUHT: See ei puuduta ju…
KANA: Kuidas ei puuduta! Kuidas ei puuduta! Kui me Eesliga kosmosesse lendame ja täheparvega kokku põrkame!
VARES: Ega nalja ei ole.

Teeme sporti

SAATEJUHT: Täna me räägime tervislikust eluviisist. Täpsemalt spordist.
VARES: Nooh?
EESEL: Ma ütlen veel kord: sporti tuleb teha! Sporti! Mitte ei passi niisama, nagu Kana.
KANA: Ma ei passi niisama! Ma munen.
EESEL: Seda ma ju räägingi! Tema muneb!
VARES: Muna siin, muna seal…
KANA: Muna panni peal.
EESEL: Ja staadionil.
KANA: Mis staadionil?
EESEL: Staadionil me hakkame sporti tegema.
KANA: Ja ujulas!
EESEL: Mida me ujulas teeme?
KANA: Ujulas me ujume. Teeme vettehüppeid.
EESEL: Parem teeme sporti staadionil.
KANA: Ujulas!
EESEL: Staadionil!
KANA: Ujulas!
SAATEJUHT: Ärge nüüd jälle riidlema hakake.
EESEL: Mis riidlema! Kes siin riidleb!
VARES: Nooh?
EESEL: Kana on nii loll, et temaga ei ole mõtet üldse riielda.
KANA: Mis sa ise oled? Leppisime ju kokku, et kihutame kosmosesse. Ehitame raketi…
VARES: Nooh.
EESEL: Kana ei suuda kuhugi lennata!
KANA: Eesel ka ei suuda.
EESEL: Küll mina juba lendan, kui õige aeg käes on.
KANA: Kuhu sa lendad?
EESEL: Kosmosesse!
VARES: Täpselt!
SAATEJUHT: Millega te sinna kosmosesse kavatsete lennata?
KANA: Traktoriga.


Kunst kuulub kunstnikule

SAATEJUHT: Tänane vestlusteema on kunst. Eks ole ju meist igaühel sisimas peidus anne, mis ei ole küllalt rakendust leidnud.
EESEL: Mina olen rohkem tehnikamees. Mitte nagu Kana, kes niisama ringi siblib.
KANA: Mis tehnikamees sina ka oled?
EESEL: Ma ehitan… kosmoselaeva! Ja siis me põrutame Jupiterile.
KANA: Aga kelle idee see on? Kes pakkus välja lahenduse? Et paneme traktorile tiivad külge…
SAATEJUHT: Jätame praegu selle traktori. Räägime natuke kirjandusest, muusikast, kujutavast kunstist.
KANA: Tiibadega traktor ongi kujutav kunst, milles on poeesiat, muusikat…
EESEL: Täpselt! Eks ole, me oleme… kosmoses… Ma vaatan raketi aknast välja Maale ja kirjutan luuletuse… “Edukas Eesel embab empiiriliselt emaplaneeti”.
KANA: Mis kuradi luuletust sa kirjutad! Mina olen laululind ja muusikamees ja mina kirjutan… oratooriumi… “Kosmosest kõmatab kõlama kaunis Kana kontsert kahele klaverile, kolmele koorile ja kuuele… kandlele”.
EESEL: Ja kes sul seal kosmoses seda esitama hakkavad?
KANA: Kes? Seitse põrsakest, seitseteist kitsetalle, hunt Kuri, Punabarett, saabastega Kass, Kakssadajalgne, neli tankisti ja Koer, kapten Kaloss, Stirlits, Lubivalgeke, siis veel pinkviin Lolo, Pronkskalake, ahv King Kang, part Piilu, Vassilissa Kena ja rätsep Vahva, papa Kaarel ja Puratsio...
EESEL: Kes?
KANA: Puratsio. Puunukk.
EESEL: Puunukk ei mängi pilli.
KANA: Mängib! Puratsio mängib.
EESEL: Mis pilli ta mängib?
VARES: Nooh?
KANA: Trombooni.
EESEL: Ma ütlen… Kana on loll!
KANA: Ise oled loll! Ja siis me korraldame kosmoses veel lumememmede ehitamise võistluse.
EESEL: Täitsa loll.
SAATEJUHT: Millest te, Kana, seal kosmoses lumememmesid ehitate?
KANA: Kuidas millest? Vineerist muidugi!


Vaba aeg

SAATEJUHT: Täna räägime sellest, kuidas oma vaba aega sisukalt kasutada. Kuidas teie pärast väsitavat tööpäeva lõõgastute, kuidas välja puhkate?
KANA: Mis puhkame? Mis kuradi vaba aeg! Vabal ajal ma munen. Ja kui ma parajasti ei mune, siis ma siblin. Tera siit, teine sealt, kolmas kosmosest. Ega niisama ei tule midagi kätte, kogu aeg tuleb ringi siblida.
SAATEJUHT: Kus sa, Kana, siis ringi siblid?
KANA: Igal pool. Kõikjal. Maja ümber, teise maja ümber, kolmanda maja taga… Ega magavale kanale tera suhu ei torma.
SAATEJUHT: Aga kas sa sellest pidevast siblimisest majade ümber ära ei väsi?
KANA: Muidugi väsin! Mis sa siis mõtled!
SAATEJUHT: Ma mõtlen, et vahel võiksid puhata, aja maha võtta, et siis pärast munemiseks rohkem jõudu jätkuks.
VARES: Täpselt!
SAATEJUHT: Millal sa, Kana, viimati puhkasid?
KANA: Septembris – kuus aastat tagasi.
SAATEJUHT: Ja millega sa oma puhkuse sisustasid?
KANA: Egiptuses käisin.
SAATEJUHT: Noo! Ja mida sa seal Egiptuses tegid?
KANA: Ringi siblisin.
SAATEJUHT: Kas sa vaatamisväärsustega ka tutvusid?
KANA: Muidugi. Mõtlesin, et võtan ka väikese meene kaasa. Kurat, kolm päeva toksisin Cheopsi püramiidist kivi lahti, aga kätte ei saanud.
SAATEJUHT: Mida sina, Eesel, vabal ajal teed?
EESEL: Vabal ajal ma hängin – Viru keskuses, Stroomi rannas, Männi pargis… Nädalalõppudel mängin hipodroomil hobustele… Kui vihma sajab, vaatan kodus pildiraamatuid, lahendan sudokut…
SAATEJUHT: Nii et sina veedad vaba aega päris mitmekesiselt.
VARES: Täpselt!
EESEL: Jah, eelmisel nädalal ehitasin lindudele toidumajakese ja tagusin puu külge kinni.
SAATEJUHT: Siis sa oled küll tubli.
EESEL: Muidugi. Linnukesed tulevad teri nokkima… sina varjad ennast samal ajal põõsas… nemad ei aima midagi… ja siis paned püssist – piraki! – õhupalli pihta. Õhupall teeb – puhh! Linnukesed põgenevad, nii et puud on pasast valged.
VARES: Täpselt!


Seksuaalvähemused

SAATEJUHT: Meie tänane teema on seksuaalvähemused.
VARES: Nooh?
SAATEJUHT: Mida sina, Kana, arvad, – kas tuleks võimaldada abielu kuke ja kuke vahel?
KANA: Mismoodi?
VARES: Nooh?
SAATEJUHT: Ma küsin, kas riigi tasandil oleks mõistlik lubada abielluda samasoolistel isenditel?
EESEL: Tähendab… las ma nüüd vastan.
KANA: Las Eesel vastab.
VARES: Nooh?
EESEL: Hea küll. On juhtunud, et hobune ja eesel on saanud omavahel… lapse. Aga mis sellest välja on tulnud? Ei ole hobust ega eeslit.
VARES: See on muul.
EESEL: Eks ole. Aga vähemalt midagi on tulnud välja. Aga kuke ja kuke, veel vähem kuke ja pardi vahel ei ole tulnud midagi välja. Ja muulal ei tule samuti midagi välja – tema lapsi ei saa!
KANA: Seda ma ju räägin! Et paneme traktorile tiivad külge ja põrutame kosmosesse!
SAATEJUHT: Me vestleme praegu seksuaalvähemustest.
KANA: Aga muidugi! See ongi vähemuse teema. Kõik ei saa kosmosesse lennata. Igaühel pole seda annet, et ehitada korralikult töötav rakett.
SAATEJUHT: Ma küsin, kas näiteks kaks naiseeslit võiksid omavahel abielluda?
KANA: Meil ei ole kosmoselaevas ruumi, et tervet rühma turiste kaasa võtta. Me läheme Eesliga kahekesi. Ei saa lubada inimkonna arengule kaasaaitava missiooni õnnestumise ohtuseadmist ainuüksi vähemuste omakasupüüdlikele nõudmistele vastu tulles.
VARES: Täpselt!
KANA: Rakett ei ole jalgratas, et võtad Nõmme mäest alla tuhisedes hoo sisse ja põrutad kosmosesse!
VARES: Nooh?
KANA: Ma olen kogu aeg rõhutanud, et esiplaanile tuleb seada enamuse ootused progressiks eesrindlike teadussaavutuste rakendamise kaudu.
VARES: Täpselt!


Täiendõpe

SAATEJUHT: Kuidas te, Kana ja Eesel, ennast täiendate, milliseid oskusi süvendate, et karmis majanduskonkurentsis toime tulla?
KANA: No mida ma siin süvendan? Ega ma ekskavaator ei ole, et süvendan. Pinnapealselt siblin ringi.
SAATEJUHT: Ma ei mõtle maaparandustööd. Mis teadmisi sa juurde õpid?
KANA: Nooh, keeli õpin.
SAATEJUHT: Keeli? Mis keeli sa õpid?
KANA: No ikka paljusid keeli.
SAATEJUHT: Näiteks?
KANA: Nooh… läti, leedu, poola, ungari, rumeenia, bulgaaria, türgi, araabia…
SAATEJUHT: Milleks sulle nii mitmeid keeli vaja läheb?
KANA: Kuidas – milleks? Kui ma lendan sügisel Aafrikasse, pean ju keeli oskama, et erinevates riikides suhelda. Hea küll, Statoili tankimisjaamades saab üldjuhul inglise keelega hakkama. Aga maandud kusagil Bulgaaria konservikasvatuses – sittagi! – keegi ei räägi läti keelt!
SAATEJUHT: Kas sa kavatsed nüüd Aafrikas talvituma hakata?
KANA: Mis kuradi talvituma! Puhkama lähen. Võtan pere kaasa ja põrutame Egiptusesse püramiide vaatama, Keenias safarile.
SAATEJUHT: Selge. Siis on sul keeltest abi küll. Millises valdkonnas sina, Eesel, ennast täiendad?
EESEL: Nooh, eks ikka raketiteaduses.
SAATEJUHT: Ma olen kuulnud, et sa ehitad kosmoselaeva.
VARES: Täpselt!
SAATEJUHT: Kuhu sa selle kosmoselaevaga sõita kavatsed?
VARES: Nooh?
EESEL: Jupiterile.
KANA: Mitte kuhugi ta ei sõida!
VARES: Täpselt!
KANA: Selle raketiga ei ole võimalik sõita!
EESEL: On!
KANA: Ei ole!
EESEL: On!
KANA: Ei ole!
EESEL: Ma ütlen: on!
KANA: Hea küll, hea küll…


Rahvakunst

SAATEJUHT: Meie tänane teema on rahvakunst.
VARES: Nooh?
KANA: Tere.
EESEL: Tere.
SAATEJUHT: Niisiis, kuidas te panustate rahvakunsti talletamisse? Traditsioonide alalhoidmisse?
EESEL: Tähendab…
KANA: Mis siin panustada on! Tuleb kiirelt teri nokkida, ringi siblida.
EESEL: Ma tahtsin öelda, et…
KANA: Mida sul öelda on! Mida sul öelda on!
EESEL: Traditsioonide alalhoidmiseks on tähtis…
KANA: Mis kuradi traditsioone sina alal hoiad!
EESEL: Niisiis, sa võtad kauba peale. Nii. Hindad kaugust, ilmaolusid, vaatad ajakava…
KANA: Mis kuradi ilmaolusid! Me tegime nokkimiskatse – välistemperatuur õues +13,1, õhuniiskus 65%, loodetuul 7,8 meetrit sekundis. Ja mitte keegi ei vaidlustanud! Panime kuus ja pool tundi järjest! Eks ole, metskitsed liikusid ringiratast väljastpoolt keskele, metssead hakkasid pihta seestpoolt, valgetoonekured jälgisid sündmustikku õhust…
SAATEJUHT: Kuidas sina, Eesel, rahvatraditsiooni jätkad?
EESEL: Mina olen rohkem nagu näputöömees.
SAATEJUHT: Mida sa siis meisterdad?
VARES: Nooh?
EESEL: Mina teen puulusikaid, koon kindaid… Aga peamine töö seisneb ikkagi raketi ehitamises. Kosmoselaev on praegu ikkagi peamine.
VARES: Täpselt!
EESEL: Ja siis me põrutame selle raketiga kosmosesse! Jupiterile!
SAATEJUHT: Ongi nii või?
KANA: Nooh.


jätkub...



Käsikiri – Uubert Kera (Eesti)
Lavastaja – Vitaali Znjak (Valgevene)
Juhtoperaator – Anatooli Aatom (Soome)
Operaatorid – Enn Stirlits (Austria), Eewalth MDLXXXVII (Rootsi)
Veealused võtted – Aadu Kana (Mongoolia)
Kombineeritud võtted – Krzysztof Räim (Poola)
Fotograaf – Albert Sitt (Eesti)
Kaskadöörid – Liispett Unn (Kanada), Genaadi Rohtlaan (Venemaa), Svjatoslaw Schwartseneeger (Peruu)
Arvutigraafika – Ylo Puu (Uus-Meremaa)
Koreograaf – Anna Rakett (Brasiilia)
Võitlussteenid – Huy Pang Kang (Hongkong)
Lavameister – Sean McLindepuu (Hispaania)
Valguskunstnik – Ljubomyr Kalda (São Tomé ja Príncipe)
Kostüümikunstnik – Jevdokkia Matt (Jaapan)
Helilooja – Sebastiën Stola (Prantsusmaa)
Helirežissöör – Peer Uustalu (Vatikan)
Insener – Zbigniew Löw (Saksamaa)
Autojuht – Laine Põder (Leedu)
Kokk – Lembit Põder (Keenia)
Konsultant – Ippolit Kutuzow (Island)
Tõlk – Liisi Pauk (Maroko)
Toimetaja – Yanica Woody (Lõuna-Aafika Vabariik)


Osatäitjad:

Saatejuht – Mayre Kaubames (Eesti)
Kana – Yoko-Stella Hvostikov (Eesti)
Eesel – Nikita Schröderschpasknäär (Eesti)
Vares – Ella Terras (Eesti)
Pelikan – Laima Vasnjuk (Holland)
Konn (Rana arvalis) – Enn Käokang (Läti)
Kilpkonn – Anton Tšistjakova (Ungari)
Krokodill – Till Suuder (Pakistan)
Latikas – Urmas Schprenk (Pakistan)
Kaelkirjak – Anna-Anatooli Seier (Rumeenia)
Kerakala – Anton Ahven (Sudaan)
Metskits – Lenna Leenin (Hispaania)
Muskusveis – Stanislaw Rooba (Sloveenia)
Sipelgas – Oswald Seagal (Maroko)
Mesilane – Catarina Wyskrospaite (Leedu)
Pesukaru – Angelo Witt (Taani)
Euroopa naarits – Tanya Pelmondo (USA)
1. soldat – Zorislava Kõva (Mongoolia)
2. soldat – Albert Zõtk (Mongoolia)
3. soldat – Anton Perze (Venezuela)
Kolonel – Anna Sprenk (Uus-Meremaa)
Osakonna juhataja – Marek Piequesz (Soome)
Vitaali Kazantsew – Anna Sprenk (Senegal)