Kõik liiguvad

Igaüks liigub edasi,
mõni vahel ka tagasi.
Aga kõigil sama tahe –
ületada vahe
maailmade vahel.

Mõni kõnnib, mõni hüppab,
mõni edasi end lükkab,
mõni roomab, mõni tõukab,
üks on vaesem, teine jõukam.

Teol on jalgu üpris vähe,
aga edasi ta läheb!
Mõnel jalgu lausa sada!
Kõigil minna oma rada.

Mõnel keha küljes tiivad –
kiirelt edasi need viivad.
Mõni jälle vee all ujub,
teekond vastuvoolu sujub.

Aga kõigil sama tahe:
ületada vahe
maailmade vahel.

Madis Tross

Juhus

Ettemääratus
või hoopis juhus?
Selge siht või vääratus?
On küsimusi õhus.
Kuidas olla tõhus
ja mitte olla ohus?
Mis on üldse peamine?
Mida maksab teadmine?
See sind edasi ei vii.
Ole õnnelik, et siin
tajuda võid hetke,
ette võtta retke.
Mõtle, mõtle!
Pärast ütle,
mis on olemise raskus,
kuhu taevast tähti laskus.


Madis Tross

Jälgi jätmata

Ei saa miskit võtta
vastu andmata,
ei saa miskit jätta
jälgi jätmata.

Raske öelda,
kust saab algus alguse,
välja mõelda,
kust saab valgus valguse.

Samad sõnad –
mõte uus,
kaunilt kõlab
lause suus.

Uusi võtteid
raske välja mõelda,
osa mõtteid
mõistlik välja öelda.

Madis Tross

Ei saa enam tagasi

Ei saa enam mängida
lapsepõlve mänge,
nüüd on vetel voolida
hoopis teisi sänge.

Miski liigub edasi,
teised mängud praegu,
üha enam tagasi
ihkan vanu aegu.

Männikoorest voolida,
ujutada laevu,
puude otsas ronida,
teha loomaaedu
suvel liivakasti,
sõjamänge mängida,
keelduda, kui kästi
tulla vara koju,
nõgestesse peituda,
kui ei olnud tuju.

Nüüd on seljas ülikond –
amet seda nõuab,
värvi määrab erakond –
edasi nii jõuab.

Siiski võtan aja ma
ja ronin salaja
kõrge kuuse otsa,
sealt näen maailma
otsa.

Madis Tross

Öö

Öö, kes sa annad mulle julguse,
kui olen sind piisavalt kartnud,
öö, kes sa annad mulle selguse,
kui olen su häältest end täitnud,
öö, kes sa annad mulle rikkuse,
mu võidud ja mu pikkuse,
kord lõpetad mu võitluse
ja tagasi tood rahu –
ma sinust sain ju alguse,
kord sinu sisse mahun.

Madis Tross

Ka pimedas leian tee

Silmad harjuvad ära,
ka pimedas leian tee –
nii alati avanab värav,
ma tean, mis ootab mind ees.

Mõni küsib minult:
“Kuidas ei eksi sa ära?”
Ütlen ainult:
“Ka öösel olen ma päral.”

Madis Tross

Kivi lendab kui lind

Keegi ei uskunud mind,
et kivi
võib lennata kui lind.
Suur oli huvi.
Oli õhtu.
Siis võtsin kivi
ja lennutasin õhku.
Olin kindel endas.
Ja kivi lendas
silmapiiri taha.

Polnudki nii paha.

Madis Tross

Kunst

Jutul tähtis on ta pikkus,
õige painduvus ja sitkus;
kui ei ole vaja mõelda,
mida tahetud on öelda;
kui ma naeran, kui ma nutan,
meelerahu kaasa võtan;
kui sa jutu ära tahud
ja ma sinna sisse mahun –
see ongi kunst.

Madis Tross

Nõnda ilmub unenägu

Pimedad saavad nägijateks,
kurdid sala kuulajateks,
jalutud ringi rändajateks,
kätetud tublideks tegijateks,
tummad tulevad tunnistama,
teised juurde uudistama –
nõnda ilmub unenägu,
salamisi tehtud tegu,
kõigi kõhklemiste juures
leian pidepunkti tuules.


Madis Tross

Algus

See on algus.
See on alles algus.
Hommikul, kui saabub valgus,
kui on maailm jälle hele,
ütlen talle tere.

Nii ma jälle ärkan üles,
unenägu kannan süles.
Lükkan kõrvale, mis jalus,
ära teen, mis sõber palus.
Aga kui on hinges valus,
jõudu kogun metsasalus.

Kui on küllalt tugev tahe,
siis ma ületan ka vahe
maailmade vahel.

Madis Tross

Surm

Surm hiilib su juurde
vaikselt selja tagant,
puudutab su õlale,
järele tuleb võlale,
viib su uuele rajale,
annab mõõdu ajale.
Õhk õrnalt väreleb
ja maailm sädeleb.
Siis näed kuldseid jooni
maailmade vahel,
igast silmapilgust
sünnib jälle ahel.

Madis Tross

Igas lättes on tegu põhjata

Mis on tehtud,
jääb ikka ilmale,
läbi nähtud
saab targa silmale.

Mis on mõttes,
ei suuda varjata,
igas lättes
on tegu põhjata.

Iga tunne,
mis saadab inimest,
unest unne
jääb alles igavest.


Madis Tross

Ärkamata ärgata

Ärkamata ärgata,
mõtlemata mõelda,
kinnisilmi märgata,
lausumata öelda –
nõnda viibin
unenäos,
tõelus siingi
igas teos.

Tuulekiirul tabada,
puutumata võtta,
loomusunnil jagada,
kaotamata jätta –
nõnda viibin
unenäos,
tõelus siingi
igas teos.

Kus võimatu,
seal kõndida
ja uuesti
ehk sündida.

Madis Tross