BUSSIS

Liikuge edasi, kodanikud! Võtke keskel koomale! Ega teie üksinda sõita ei taha. Ma ütlen: tagant ei mahu peale, keskel heida või pikali! Võtke veel ülespoole! Ma pean kindlasti peale saama, mul on kiire. Teistel on ka kiire! Sina, kodanik, polnud veel sündinudki, kui mul juba kiire oli! Ma juba ütlesin, et see buss seal ei peatu. Peatub või? Mis sa siis küsid, kui peatub! Ja kui peatubki, ega maha ikka ei saa. Laske uksed kinni panna! Näete, et rohkem peale ei mahu. Kuhu sa selle kontrabassiga trügid? Võta selle jaoks veotakso, kui transportida tahad! Filharmooniast! Filharmooniast! Ma, kurat, olen Õismäelt – ja pole kah häda midagi! Saime liikuma! Saime liikuma! Mida sa rõõmustad! Ennegi on liikuma hakatud, aga kuhu me välja oleme jõudnud! Inimesed lõikavad mälestuseks nimesid seljatugedesse... Siin rabele... nüüd on kellal klaas läinud. Sa ära tule õpetama! Mida sa õpetad! Eelmisel korral viisin parandusse: kaks päeva käis korralikult, siis hakkasid seierid nii kiiresti liikuma, et võisin vabalt porgandeid riivida! Mida sa oma piletist mulle silme alla topid! Nagu ise ei näeks, et mul on ühes käes portfell, ülejäänud käega hoian bussi käsipuust kinni. Sa, poiss, ära tehnikat lõhu! Kas sa kuuled! Pane komposter tagasi! Nii. Ja mis sul seal ninas on? Ära topi mutrit ninna! Olgu, pane tasku. Mis sul, mammi, seal korvis on? Õunad või? Kuule, see kõlbab ju süüa. Ma võtan veel kuus tükki. Kes on nahaalne? Inimesele on vitamiine vaja – muidu võibolla homme ei jaksagi enam bussi peale trügida. Kodanikud! Kuhu see pikk prillidega kadus? Ma küsin, kuhu see pikk kadus? Kurat, särgi tõmbas pintsaku alt ära... Mis see must siin pidevalt vedeleb? Kelle koer see on? Ma küsin, kuidas see koer mu jala alla sattus? Teie koer? Surnud! Muidugi on surnud, kui ei liiguta! Ära nüüd vesista, ma tegin nalja. Siin on nii kitsas, et su koer ei ulatugi põrandat puudutama. Mis sa niheled kogu aeg? Maha tahad minna? No oleksid võinud kohe öelda, kust kohast ma kinni hoian. Ega mina teadnud, on see bussi käsipuu või sinu põrandalambi vars... Oi, kodanikud, laske läbi, ma pean siin maha minema! Üks-kaks-kolm – kõrvale! Sina, sinises, rebi jalad ülespoole! Tehke keskmine uks lahti! Mismoodi – ei käi lahti? Milleks ta siis tehtud on, kui lahti ei käi? No võta suusad jalast ära, küll siis lahti hakkab käima! Nii, lõpuks ometi... Oi, kurat, pidage buss kinni! Mul jäi portfell bussi! Portfell jäi bussi – kahe pudeli õlle ja puhta aluspesuga! Kurat, sõitiski minema... No tühja sellega, vähemalt kodu juba paistab.

Madis Tross