Laulan lastel' unelaulu

Kui on kätte jõudnud õhtu,
mängitud on mäng,
kui on kaasa võetud nähtu,
lapsi ootab säng.

Siis ma hakkan laulma laulu,
valvan laste und,
ehk on kaunim laulu kaudu
uinumise tund.

Maga, maga,
uni tärkab,
akna taga
Keegi märkab,
võtab kaasa,
viib su ära –
kus on homme,
kus on täna.
Maga, maga,
uni tärkab,
akna taga
Keegi märkab,
viib su maale,
kus on ilus,
sinna teele,
mis on sinus.

Unelaul, mis laulan teile,
ise tekib suul,
korra sünnib, sureb jälle –
nagu lehed puul.

Seni, kui on õues pime,
salapärane,
kanduks teile laul kui ime,
kus ka olete.

Andke mured minu kanda,
andke mulle nutt,
mina soovin teile anda
tee, kus muinasjutt.

Laulaks kõigil lastel laulu –
selleks puudub sund,
sooviks neile laulu kaudu
õnnerikast und.

Kui on taevas jälle päike,
valgus üle maa –
et võiks olla iga väike
õnnelikum raas.

Madis Tross