Suletud silmadega

On palju käijaid teel,
kel pilk on kaugel,
kes võivad õhtu eel
ka öelda: palju tõi päevatee.

On kahjuks rohkem neid,
kel pilk on maas vaid,
ja kui siis õhtu käes,
vaid öelda: väsitav oli päev.

Sa hetkeks seisata teel,
sa, mööduja,
siis võiks ju vaadata ka,
mis sünnib lausa su ees,
sa, mööduja,
kui aina kiirustad sa,
jääb palju nägemata,
peatu hetkeks, ehk näed,
on nõnda rikas su päev.

Kel silmad lahti teel,
neil rohkem leida,
kel silmad kinni veel,
need tõusku, ärgaku ülesse.

Jah, kõigi jaoks on päev
ju võrdselt kestev,
kuid kellel rõõm, kel vaev
on minna, lõpuni käia tee.

Kui läinud päev,
käes on öö
ja sa puhkad päevast,
ehk leiad end unenäos.
Võibolla näed
siis ka und,
kus kõik uskumatu,
ja imestad:
küll on kummaline
maailm unes.

See aga võib
olla ka nii,
kui sa ärkad taas
hommikul,
astud uksest ja
näed kui kummalist und:
siin, su ees on
võluriik, kus näib
justkui unenäos.

Madis Tross