Sellel maal

Sellel Maal mul
antud elu,
sellel Maal mu
rõõm ja valu,
sellel Maal ma
naeran, vihkan,
armastan ja
surra ihkan.

Kus ma sündind,
seal mu kodu,
kus ma kõndind
võõraid radu,
mida märkan,
lähedane,
magan, ärkan –
jälle ime.

Jää hüvasti, Maa!
Sind tänama pean,
et tunnen end rikkana.
Jää hüvasti, Maa!
Kord tulen ma taas
su radasid kõndima.

Kus ma käind,
saab minu rajaks,
mida näind, saab
minu pilguks,
mida kuulnud,
minu kajaks,
minu rännu mõtestajaks.

Selle Maaga
seob mind ahel
keset aega
meie vahel,
kus ka viibin,
on see kodu
või kui kõnnin
kaugeid radu.

Igast mõttest,
igast sõnast,
igast tõttest,
igast võlast,
mis on mulle
osaks saanud,
see ka Maale
juurde jäänud.

Mis on olnud,
mis veel tuleb,
mis jääb alles,
mis ehk sureb –
kõigest sellest
sünnib sõna
Sünnimaa,
mis hinges kõlab.

Madis Tross