Ei saa enam tagasi

Ei saa enam mängida
lapsepõlve mänge,
nüüd on vetel voolida
hoopis teisi sänge.

Miski liigub edasi,
teised mängud praegu,
üha enam tagasi
ihkan vanu aegu.

Männikoorest voolida,
ujutada laevu,
puude otsas ronida,
teha loomaaedu
suvel liivakasti,
sõjamänge mängida,
keelduda, kui kästi
tulla vara koju,
nõgestesse peituda,
kui ei olnud tuju.

Nüüd on seljas ülikond –
amet seda nõuab,
värvi määrab erakond –
edasi nii jõuab.

Siiski võtan aja ma
ja ronin salaja
kõrge kuuse otsa,
sealt näen maailma
otsa.

Madis Tross