TEHASES

TEHASES

Tulge edasi! Tulge edasi, palun! Nii… Siin ongi, nii-öelda, meie tsehh. Siin me valmistame voolikuid. Suuri ja väikesi, peenikesi ja jämedaid, voolikuid, millel on augud otstes, ja voolikuid, millel auke ei ole, voolikuid, mis venivad, ja voolikuid, mida venitada ei tohi, selliseid, mida saab peale suruda, ja selliseid, mida sisse pista, voolikuid, mis on pealt siledad, ja voolikuid, mis on voltis, voolikuid, mis on kummist, plastmassist või riidest… Mis? See… See ei ole voolik. See on varrukas. Einar, roni välja, meil on külalised! Pärast remondid edasi. Ongi korras? Jah, see on masin. See on masin. Näete, siin on kaks nuppu. On punane nupp ja on must nupp. Kui vajutada punasele nupule, hakkab masin tööle. Kui aga mustale, jääb seisma. Siin ilma hariduseta enam läbi ei saa! Vajutad punasele nupule… Oi, kurat… vastupidi. Kui vajutada mustale, läheb käima, kui aga punasele, jääb seisma. Me püüame ikka selle poole, et vahe vaimse ja füüsilise töö vahel kaoks. Vajutad mustale nupule – ja siis pole muud, kui viiekümnekiloseid rulle peale tõsta. Kuidas? See seal? See ei ole masin. See on ausammas. Püstitasime aasta pärast seda, kui Paul Pääsuke kuuplaani seitsmesaja viie protsendiliselt täitis. Jaa! Sest üksnes selline tulemus võis tagada kogu brigaadi kuuplaani eduka täitmise, kuna brigaadi ülejäänud liikmete keskmine näitaja langes rekordtulemuse saavutamisel Paul Pääsukesele abiks olles vaid kaheksakümne kolmele protsendile. Suurepärasest töövõidust said innustuse brigaadi teised liikmed. Ja juba järgmisel kuul ületas Ülo Kesa Paul Pääsukese tulemuse kahesaja kuuekümne protsendi võrra. Kuid ka inimvõimetel on piir: koos viimaste rekorditega läheneb brigaadi ülejäänud liikmete keskmine näitaja kahetsusväärse kiirusega nullile. Paul Pääsukesele kui teenäitajale püstitasime aga ausamba. See ei olnud muidugi lihtne. See ei olnud lihtne. Sanitaarremondi lükkasime edasi, puhkekodu tuusikud jätsime välja võtmata, spordisaali kasutamisest loobusime… Aga ausamba saime püsti! Siin on meie staažikaim tööline Meinhard Kesa. Tuhande üheksasaja kahekümne kuuendast aastast tehases. Tema teab paljustki rääkida. Ütleb, et algusaastatel olid voolikud lühemad… kitsamad… kahvatumad… Isa jälgedes astuvad lapsed ja lapselapsed Einar, Ülo, Valdur, Jooseph, Pius, Liispett, Märt XVI ja Aavo. Nii et kolm põlvkonda Kesasid, kellele on voolikud südamelähedaseks saanud. Ei, mitte arterid. Voolikud. Siin on tööriistalukksepp-insener Valdur, tubli töömees. Ka koduteel mõtleb eelseisvatele ülesannetele, isegi bussis viilib edasi. Keera ennast siia, Valdur. Räägi külalistele, kuidas läheb. Vasta küsimustele. Mütsi võid pähe jätta. Kuidas siis on? Oled rahul? Piim oli hapu… Mis piim? Ah soo! Küllap ajasid segi, andsid kogemata petti. Aga see on hea, et ütled. Alati, kui märkad, ütle. Jõudu sulle, Valdur. Jõudu! Liigume… Jõudu! Astume edasi, mehed! Nii… Septembris moodustasime oma noortebrigaadi. Algul oli noortega küll veidi raskusi, aga juhtmete tsehhist saime neid kaks juurde. Sinna saatsime kolm meest asemele. Nüüd on neil tööveteranide brigaad. Noored on meil tublid. Näete, annavad seinalehte välja. Selle pealt on kohe näha, et kahekümne teisel detsembril algab talv. Albert lubas selle puhul kütma hakata. Ei, see ei ole Albert. See on karu koopas, magab talveund. Aga see joonistus on “Kelgutamas” – punane pliiats, tavott, rebimine. Ei, see ei ole brigaad… seal kelgul. Kelguga viiakse vanapaberit. Ain Ustav oli saja kuuekümne kiloga tublim. Nüüd tuleb tal kolmekordne hind kinni maksta. Laupäeval oli meil spordipäev. Lasime suuskadel mäest alla. Kalle Parv on siiamaani leidmata. Pühapäeval tegime noorte eestvedamisel ühiskülastuse kinno. Aavo Kesa viidi pärast esimest seeriat traumapunkti. Tormas pimedas raudteel mängivat last päästma. Ka loomaaias oleme käinud. Huvitav oli. Ainult et ära tulles võtsime sealt… kogemata… ohutustehnika inseneri asemel kaasa… Kaks päeva püüdsid! Siis saadi kätte. Nooh, see oligi lühike ülevaade meie tsehhi töötajatest ja nende tegemistest. Lähme siitkaudu. Jah, palun? Seitsesada viis. Paul Pääsuke. Paul, Paul. Tugev pee – nagu pedaal. Kaks ääd – Pääsuke. Andke, ma kirjutan ise. Nii. Head aega! Nägemiseni! Palun. Head aega! Nägemiseni! Kõike head! Püüame. Nägemiseni! Ikka, ikka! Kuhu sa, kurat, lähed! Nägemiseni!


Madis Tross