DIREKTOR

DIREKTOR

DIREKTOR: Sisse!
LEHMAN: Tere päevast. Mina olen Lehman, Uuno isa. Te kutsusite mind välja.
DIREKTOR: Muidugi. Niisiis, Uuno isa, istuge.
LEHMAN: Kas Uunoga on... halvasti? Tegi pahandust?
DIREKTOR: Rohkemgi veel. Ütleme nii, et Uuno... on olnud väga võimekas õpilane.
LEHMAN: Mis mõttes?
DIREKTOR: Sellest ma rääkida tahangi.
LEHMAN: Nooh?
DIREKTOR: Uuno on olnud asendamatu... kabevõistkonnas. Tema päralt on kooli kõigi aegade kuues tulemus hoota kaugushüppes.
LEHMAN: Rääkige ometi, mis Uunoga on! Kas ta tõmbas jälle kanepit?
DIREKTOR: Praegu ei ole jutt kanepist. Mõistate?
LEHMAN: Mida?
DIREKTOR: Teie poeg... ütleme nii, et teie poeg... Mul on sellest raske rääkida. Mõistate?
LEHMAN: Ei.
DIREKTOR: Olgu peale. Ütleme siis nii, et...
LEHMAN: Mis temaga lõpuks on?
DIREKTOR: Jah, mis temaga on...
LEHMAN: Nooh?
DIREKTOR: Niisiis... kuidas nüüd mainidagi...
LEHMAN: Rääkige ometi!
DIREKTOR: Kõik kulud korvab mõistagi kool.
LEHMAN: Mis kulud?
DIREKTOR: Jah, sisse!
LIISI: Vabandage, et tülitan.
DIREKTOR: Ei ole midagi.
LIISI: Ma tulen hiljem tagasi.
DIREKTOR: Räägi, mis sul oli?
LIISI: Ma... seda, et...
DIREKTOR: Mis su nimi on?
LIISI: Liisi neljandast tsee klassist.
DIREKTOR: Nii, Liisi, mis mure sul on?
LIISI: Kaheksandast bee klassist Uubert kutsus mu kaasa.
DIREKTOR: Kuhu ta su kutsus?
LIISI: Poiste peldikusse.
DIREKTOR: Ja sa läksid?
LIISI: Jah.
DIREKTOR: Nii, ja miks ta su kaasa kutsus?
LIISI: Ta ütles, et näitab mulle... et näitab mulle oma...
DIREKTOR: Räägi, Liisi, mida Uubert sulle näidata lubas?
LIISI: Ta ütles, et näitab mulle oma kahekümne kuuenda aasta kolme leopardiga rohelist.
DIREKTOR: Rohelist?
LIISI: See on üks mark.
DIREKTOR: Ma tean. Ja kas tal oli see... roheline?
LIISI: Jah.
DIREKTOR: Siis on ju hästi.
LIISI: Aga ta ütles, et kui ma seda endale tahan, pean ma näitama... pean ma näitama oma...
DIREKTOR: Mida ta näha tahtis? Räägi, Liisi.
LIISI: Ta ütles, et tahab näha mu... Issand, mul on nii häbi!
DIREKTOR: Räägi, Liisi, mida Uubert näha tahtis?
LIISI: Ta tahtis, et ma näitaksin oma... kolmekümnenda neljanda aasta Euroopa naaritsat.
DIREKTOR: Ja kas sa näitasid talle oma... naaritsat?
LIISI: Ma ei julgenud. Ma jooksin kohe teie juurde.
DIREKTOR: Õigesti tegid, Liisi. Õigesti tegid.
LIISI: Tõesti, ma...
DIREKTOR: Ei ole midagi, Liisi. Ei ole midagi.
LIISI: Ma hakkasin pärast ise ka mõtlema, et ei ole midagi. Vabandage... Head aega.
DIREKTOR: Oh neid lapsi küll! Nii, mis teil oli?
LEHMAN: Me rääkisime minu pojast.
DIREKTOR: Õigus küll. Niisiis, Einartil läheb viimasel ajal väga hästi.
LEHMAN: Minu poeg on Uuno.
DIREKTOR: Kes?
LEHMAN: Uuno.
DIREKTOR: Niisiis Uuno.
LEHMAN: Kas ta saab ikka klassi ära lõpetada?
DIREKTOR: Teate, Uunoga on nüüd nii, et me ei tea isegi, kuidas temaga on. Aga me kontrollime kõiki variante.
LEHMAN: Mis variante te kontrollite?
DIREKTOR: Jah, sisse!
PUUKSLÕOKE: Vabandust, et segan, aga asi on kiireloomuline.
DIREKTOR: Mis siis juhtunud on, õpetaja Puukslõoke?
PUUKSLÕOKE: Nii, teise tunni ajal olid veel olemas, aga nüüd on läinud!
DIREKTOR: Mis teil läinud on?
PUUKSLÕOKE: Kuidas – mis! Ajud on läinud!
DIREKTOR: Olete te ikka kindel, et teil need olemas olid?
PUUKSLÕOKE: Muidugi! Tähendab... mitte minul. Ajud olid bioloogia klassis viieliitrises purgis.
DIREKTOR: Ja kus need ajud siis nüüd on?
PUUKSLÕOKE: Kust mina tean! Ajud on... läinud!
DIREKTOR: Kas te kappi vaatasite?
PUUKSLÕOKE: Kappi ma ei vaadanud.
DIREKTOR: Vaadake kappi, Puukslõoke.
PUUKSLÕOKE: Ma vaatan kappi. Vabandage...
DIREKTOR: Nii. Mis teil oli?
LEHMAN: Ma olen Uuno isa.
DIREKTOR: Nii, Uuno isa, mis siis mureks?
LEHMAN: Te ütlesite, et Uunoga on halvasti.
DIREKTOR: Missuguse Uunoga?
LEHMAN: Minu pojaga.
DIREKTOR: Nii-nii... Vaadake, teie poeg...
LEHMAN: Kas ta visatakse koolist välja?
DIREKTOR: Vaadake, teie poega... ei ole võimalik enam kuhugi välja visata.
LEHMAN: Mis mõttes... ei ole võimalik välja visata?
DIREKTOR: Sest teie poeg lendas juba välja.
LEHMAN: Kust välja?
DIREKTOR: Aknast välja!
LEHMAN: Aknast välja?
DIREKTOR: Aknast välja! Ta tegi koos pinginaabriga keemia tunnis salaja 1-2-3-propaantriüültrinitraati.
LEHMAN: Mis see on?
DIREKTOR: See on nitroglütseriin. Sisse!
PUUKSLÕOKE: Olidki! Vaatasin kappi, ja mida ma näen! Ajud ongi kapis!
DIREKTOR: Siis on ju tore.
PUUKSLÕOKE: Aga kuidas nad kappi said! Raisk, ma ütlen...
DIREKTOR: Hea küll, minge nüüd klassi tagasi.
PUUKSLÕOKE: Kurat, kuidas nad siis...
DIREKTOR: Minge nüüd.
PUUKSLÕOKE: Jajah. Nägemist.
DIREKTOR: Nii, Ülo isa, mis teil oli?
LEHMAN: Ma olen Uuno isa.
DIREKTOR: Just: Uuno isa.
LEHMAN: Te ütlesite, et mu poeg lendas aknast välja.
DIREKTOR: Muidugi! Kui pirakas käis, lendas Ülo aknast välja!
LEHMAN: Kumb siis lendas välja: Ülo või Uuno?
DIREKTOR: Mõlemad! Aga muretsemiseks ei ole põhjust: kõik kulud kannab kool.
LEHMAN: Kulud kannab kool?
DIREKTOR: Jah, sest me saame kõvasti tasuta reklaami. Juba praegu on inglise keele süvaõppega klassi neliteist inimest ühele kohale.
LEHMAN: Aga Uuno?
DIREKTOR: Missugune Uuno?
LEHMAN: Minu poeg.
DIREKTOR: Temaga on kõik korras. Ainult veidi kriimustatud.
LEHMAN: Siis on hästi.
DIREKTOR: Uskuge mind: kogu kool on Uuno saavutuse üle uhke.
LEHMAN: Tänan teid.
DIREKTOR: Mis te nüüd! Tänada tuleb hoopis teid!
LEHMAN: Nägemist.
DIREKTOR: Nägemist.

Madis Tross