Tahan rännata vaid

Kõnnin mööda teed, mis lõputa,
kuhugi ei vii.
On südamesoov tee valida –
õnnelik ma nii.

Tahan rännata vaid – mis olemas,
kaunis siiski see.
Mis ka ootab ees, mis tulemas,
näha tahan veel.

Kui küsib siis keegi:
mis maailmas teinud?
Siis ütlen, et seegi
on väärt, mida näinud.
Kus lõpuks ma peatun,
ei olegi tähtis.
On vaja, et veatu
ma teel igal hetkel.

Sõbraks võtan kaasa, milleta
läbi ma ei saa –
pole kaotust siis, ja nõnda ma
lähen naerdes taas.
Kui vaid suudan ma leida usaldust,
astun kartmata,
siis ehk teada saan ka saladust,
mis veel kuulmata.

Madis Tross