TERVES KEHAS TERVE MÕISTUS

TERVES KEHAS TERVE MÕISTUS

(Telesaade)

Dr M: Tere õhtust.
Dr N: Tere, lugupeetavad patsiendid. Mul on rõõm, et teid üha rohkem on – meie saadet vaatamas. Meie poolehoidjate arvukust näitab juba meile saabuv pidevalt kasvav kirjadetulv.
Dr M: Jah, kirju on viimasel ajal tõesti palju tulnud. Osa neist valisimegi täna vastamiseks. Tänane teema on maagia, täpsemalt see, mis puudutab imeravi ja imeravijaid. Vaatamata teaduse tormilisele arengule ei ole esivanemate uskumused üleloomulikesse jõududesse kadunud. Kirjades märgitakse lausa vapustavaid asju.
Dr N: Näiteks see kiri. Enn-Peep Puitmets kirjutab, et ta mäletab oma eelmistest eludest kuut viimast, kusjuures ta märgib, et kolm elu tagasi oli ta Przevalski, neli elu tagasi aga przevalski hobune. Kuidas te, doktor Emm, seda kommenteerite?
Dr. M: See on kahtlemata vale. Muidugi, Przevalski te võisite ju olla, aga przevalski hobune... olin mina.
Dr N: Ah nii...
Dr M: Jah. Aga nüüd edasi. Amaalie Känd Viljandist kirjutab, et ta on kuulnud, et heaks abimeheks haiguste vastu võitlemisel on nõelravi. Ta küsib, kas selleks ka õmblusmasina nõelad kõlbavad, ja kui kõlbavad, siis kuhu need pista?
Dr N: Teate, õmblusmasina nõelad kõlbavad. Kuhu aga neid pista, sellele vastab meie järgmises saates Inga Pullot õmblusettevõttest Marat.
Dr M: Järgmine kiri on Tallinnast. Bertha Buss küsib, kust saada musta kukke või vähemalt kana. Poes müügil olevad on kõik ilma sulgedeta ja müüjad ei oska midagi vastata, kas üks või teine lind sulgedega oli must või mingit muud värvust. Ja mis kõige hullem – ta kirjutab – nendest kanadest ei pigista tilkagi verd välja. Siis ta kurdab veel, et isegi öösel on ristmikel häirivalt tihe liiklus, mis takistab raviprotseduuri edukat läbiviimist. Mida vastate, doktor Enn?
Dr N: Mis puutub musta kanasse, siis mõningatel juhtudel on võimalik seda isegi saada. Teate, isegi mul ükskord õnnestus. Selline mütakas käis, et mul ei olnud mitte üksnes kana, vaid ka köögi seinad ja lagi mustad. Pärast seda pole ma mikrolaineahju enam kasutanud. Kui te tahate aga kolme tilka verd – nagu ma kirjast järeldan –, siis peate ristmikel lihtsalt kauem passima.
Dr M: Televaataja Rusikas... Vabandust! Televaataja Riisikas kirjutab, et ta on avastanud endal üleloomuliku võime kätt mingile liikuvale objektile suunates see peatada.
Dr N: Me võtsime selle inimesega ühenduse. Tema võimete kontrollimisel aga selgus, et ilma politseisauata ei suuda ta midagi.
Dr M: U Mägisoo Pärnust on saatnud meile lisaks kirjale veel terve kaustiku, kus ta pikaajalisi vaatlusi kokku võttes jõuab järelduseni, et peeruvalgel kuivatatud sireliõite söömine parandab silmanägemist. Ainult et peerge on põrandaliistudest raske tahuda – kurdab ta oma kirjas. Muide, kaustiku sisu on huvipakkuv. Siin on mitmesuguseid jooniseid, tabeleid; kokkuvõtvas osas märgib ta, et eriti aktiivset mõju nägemise paranemisele avaldavad saviliivmuldades kasvava 22-aastase puu lõunaküljelt umbes 1,3 meetri kõrguselt pärast päikesetõusu korjatud enam kui 5-lehelised õied, mida tuleb süüa keskööl noore kuu ajal madisepäeva paiku. See kõik kehtib keskmiste tingimuste juures, millised ta toob ära ka eraldi tabelis. Kui aga näiteks korjamisele eelnenud sügisel sadas palju vihma ja talvel ei ületanud lumekatte paksus kaheksat sentimeetrit, siis tuleb õisi korjata tavalise 1,3 meetri asemel 1,6 meetri kõrguselt. Mida te sellest kõigest arvate, doktor Enn?
Dr. N: Peab ütlema, et küsimus tuli mulle ootamatult. Aga ma arvan, et kui te juba peeruvalgel suudate eristada, mitme lehega üks või teine õis on, siis on teie nägemine niigi hea.
Dr M: See oli tänaseks kõik.
Dr N: Kaunist paranemist.

Madis Tross