HIIGLANE JA PRINTSESS

Madis Tross

Näidend kahes vaatuses

TEGELASED:

KASS
KOER
KONN
VARES
LOHE
HIIGLANE
KUNINGAS
RINTSESS
POLITSEIÜLEM



ESIMENE VAATUS


Kuninga loss


KUNINGAS (lõpetab ajalehe lugemise): Kuidagi uimane päev täna... Ma ütlen, kogu aeg juhtub maailmas midagi põnevat, aga siin, lossis, võib igavuse kätte haigeks jääda! Räägitakse: kuningal on võimu, kuningal on varandust... Mida ma selle varandusega peale hakkan! Kas see mind õnnelikumaks teeb? Ma ütlen: kuningas ei saa endale pooltki lubada, mida teised võivad teha. Kuningas ei saa endale lubada isegi puu otsa ronimist. Sest kuningad ei roni puu otsa! Keegi ei usu kuningasse, kes istub puu otsas. (Mõtleb.) Peaks vist töökohta vahetama. Hoopis tsirkusesse minema. Siis saaks köiel turnida, tuld neelata, kaameli seljas ratsutada... igasugust tsirkust teha!
(Helistatakse kella.)
Kes seal on? Sisse!
POLITSEIÜLEM (tuleb): Tere päevast, kuningas.
KUNINGAS: Politseiülem! Nooh, mis siis ka linnas uudist? Rahvas ei mässa? Tegeleb oma asjadega?
POLITSEIÜLEM: Rahvas? Nooh, rahvas... rahvas on tubli. Aga...
KUNINGAS: Mis aga?
POLITSEIÜLEM: Nooh, rahvas... üldiselt... on nagu korras.
KUNINGAS: Korras?
POLITSEIÜLEM: Seda küll. Ainult et... teie tütar, printsess...
KUNINGAS: Mis temaga on?
POLITSEIÜLEM: Teie tütar... printsess... üldiselt...
KUNINGAS: Räägi selgelt!
POLITSEIÜLEM: Muidugi, muidugi. Nii. Tähendab... teie tütar on... röövitud.
KUNINGAS: Röövitud? Mismoodi röövitud?
POLITSEIÜLEM: Röövitud.
KUNINGAS (mõtleb): Kes ta röövis?
POLITSEIÜLEM: Hiiglane.
KUNINGAS: Hiiglane? Kuidas see juhtuda võis?
POLITSEIÜLEM: Uurimine käib. Aga mis on teada... Printsess läks hommikul metsa jalutama ja ilmselt Hiiglane röövis ta seal.
KUNINGAS: Tõsiselt räägid või?
POLITSEIÜLEM: Nooh. Siin on Hiiglaselt kiri.
KUNINGAS (loeb kirja läbi): Sada tuhat krooni! Ta tahab printsessi vabastamise eest sada tuhat krooni!
POLITSEIÜLEM: Jah.
KUNINGAS: See Hiiglane on hulluks läinud!
POLITSEIÜLEM: Täpselt.
KUNINGAS: Meil oli ju temaga kokkulepe, et elame rahus.
POLITSEIÜLEM: Nooh.
KUNINGAS: Ja nüüd ta... röövib printsessi!
POLITSEIÜLEM: Väga halb.
KUNINGAS: Sada tuhat... juba täna õhtuks!
POLITSEIÜLEM: Tõesti väga halb.
KUNINGAS: Aga kui ta ei saa raha? Kui ma ei maksa?
POLITSEIÜLEM: Siis... Nooh, siis me ei pruugi printsessi enam näha.
KUNINGAS (mõtleb): Mida sa teha soovitad?
POLITSEIÜLEM: Hiiglase kindlus on tugev. Aga me võime proovida sinna sisse tungida ja printsessi vabastada.
KUNINGAS: Aga kui printsessi ei olegi kindluses? Kui Hiiglane vabastajaid märkab ja võitluseks läheb? Kui Hiiglane surma saab, siis me ei saagi teada, kus printsess vangis on.
POLITSEIÜLEM: See oleks muidugi... halb.
KUNINGAS (mõtleb): Sa viid Hiiglasele raha.
POLITSEIÜLEM: Olete kindel?
KUNINGAS: Mine otsi varahoidja üles. Kohtume Punases saalis.
POLITSEIÜLEM: Me saame printsessi tagasi. (Lahkub.)
KUNINGAS: Sada tuhat krooni! See Hiiglane on tõesti hulluks läinud. (Lahkub.)
(Tulevad KASS ja KOER.)
KOER: Kui ma ise poleks praegu kuulnud, ei usuks ma, et printsess on röövitud.
KASS: Väga halb. See on väga halb.
KOER: Tead, Kass, me peame printsessi ära päästma.
KASS: Meie?
KOER: Just, meie. Hiiglane kindlasti arvestab, et politsei võib printsessi päästma tulla. Või kui ei tule, peab kuningas printsessi vabastamise eest Hiiglasele palju raha maksma. Aga ta ei oska kahtlustada, et meie printsessi päästma võime tulla.
KASS: Kuidas saame meie suure Hiiglase vastu?
KOER: Tuleb midagi välja mõelda.
KASS: Me ei pääse Hiiglase kindlusesse sissegi.
KOER: Mingi kavalus peab selleks ometi leiduma.
KASS (mõtleb): Me peame kellegi appi kutsuma. Üksi me Hiiglase vastu ei saa.
KOER: Kelle me appi kutsume?
KASS: Lohe.
KOER: Lohe?
KASS: Jah. Lohe on tugev, tema võib printsessi Hiiglase käest vabastada.
KOER: Julged sa tõesti Lohe juurde minna? Ta võib hoopis ise printsessi ära röövida!
KASS: Räägitakse, et Lohe on täitsa korralikuks hakanud. Harib põldu ja meisterdab
tuulelohesid. Liha ei pidavat üldse sööma.
KOER: Arvad, et ta aitab meid?
KASS: Me peame seda temalt küsima.
KOER (mõtleb): Printsess tuleb päästa!
KASS: Ta on meie vastu väga hea olnud.
KOER: Me vabastame ta! (Mõtleb.) Kas sa tead, kus Lohe elab?
KASS: Ei tea.
KOER: Kuidas me ta siis üles leiame?
KASS: Metsas keegi ikka oskab teed juhatada.
KOER (mõtleb): Olgu, hakkame minema.
KASS: Lohe juurde?
KOER: Kõigepealt Lohe juurde.


Mets


KOER: Kas me liigume ikka õiges suunas?
KASS: Ma arvan küll. Siil ju ütles.
KOER: Hea küll, puhkame pisut, siis läheme edasi. (Teeb seljakoti lahti.) Kõht on ka tühjaks läinud.
KASS: Mis sul seal on?
KOER: Võtsin mõned pirukad kaasa.
KASS: Kas seal kala ka sees on?
KOER: Kala ei ole. Aga ma võin sulle ühe lihapiruka anda.
KASS: Anna siis lihapirukas.
(KASS ja KOER söövad.)
KONN: Väike eine, mis?
KOER: Kes siin on?
KONN: Kes, kes?
KASS: Konn!
KONN: Muidugi Konn! Või arvasite, et ma pohl olen?
KOER: Kuule, Konn, äkki oskad meid aidata?
KONN: Mis siis mureks? Kust siis, nii-öelda, pigistab?
KASS: On juhtunud suur õnnetus: Hiiglane röövis printsessi ära.
KONN: Oi-oi-oi, paha lugu.
KOER: Ta tahab printsessi vabastamise eest palju raha.
KONN: Tõesti paha lugu.
KOER: Me läheme teda päästma.
KASS: Ja tahame Lohe appi kutsuda.
KOER: Aga me ei tea, kust teda leida.
KONN: Lohe... leida?
KASS: Kas sina tead, kus Lohe elab?
KONN: Kust leida... Kust otsida...
KASS: Kas sina tead?
KONN: Arvate, et Lohe tuleb teile appi?
KASS: Kas ta ei tule?
KONN: Lohe on juba vana, suurema mürgeldamise lõpetanud. Vanasti, räägitakse, tegi ta küll hirmsaid asju: laastas viljapuuaedu, rammis kiirtee ääres autobusse, võttis metsas seenelisi kinni... Ükskord maksid Euroopa meistrivõistluste korraldajad talle suure summa, et ta metsas suusatajaid rajalt maha ei võtaks. Aga nüüd on Lohe mürgeldamise lõpetanud.
KOER: Sa siis arvad, et ta ei aita meid?
KONN: Vaevalt küll.
KASS: Me peame tema käest vähemalt küsima... Oskad sa öelda, kust me Lohe leiame?
KONN: Ei oska.
KASS: Kahju.
KONN: Aga võibolla Vares teab. Vares lendab palju ringi, näeb maailma kõrgelt puude kohalt – temal on asjadest palju parem ülevaade kui meil maa peal.
KASS: Vares... Kust me Varese kätte saame?
KONN: Kätte?
KASS: Ma mõtlen, kust me ta üles leiame?
KONN (mõtleb): Vares on tavaliselt puu otsas. Aga millise puu otsas ta praegu on...
VARES: Praegu olen ma selle puu otsas.
KONN: Näed, ongi olemas!
KASS: Kui tore! Me just mõtlesime sinu peale.
VARES: Ma kuulsin teie murest. Halb lugu.
KASS: Kas sina tead, kust me Lohe leiaksime?
VARES: Ma tean, kus ta elab, aga ma ei tea, kas ta praegu kodus on. Ja kui ta ongi kodus, siis kas tal ka hea tuju on. Kui tal on halb tuju, siis on parem teda mitte tülitada.
KOER: Kuidas me teada saame, milline ta tuju on?
VARES: Hea küll, ma püüan selle välja selgitada. Teie aga oodake niikaua siin.
KASS: Sa oled väga hea lind, Vares.
VARES: Oodake siin! (Lahkub.)
KONN: Oli... ja enam pole – Varest, ma mõtlen.
KOER: Arvad, et ta tuleb tagasi?
KONN (mõtleb): Küll ta ükskord ikka tuleb.
KOER: Siis ootame.
(KÕIK ootavad.)
KONN: Mis asjamehed te muidu olete?
KASS: Me oleme printsessi sõbrad.
KONN: Printsessi sõbrad? Kas te tunnete teda hästi?
KASS: Me elame ju samas lossis.
KONN: Lossis? Vägev!
KOER: Printsess on väga hea. Me teeksime kõik, et ta Hiiglase käest päästa.
KONN: Vägev! Elada lossis – võimas! (Mõtleb.) Te tõesti saate printsessiga hästi läbi?
KASS: Muidugi saame!
KOER: Väga hästi saame läbi.
KONN: Teate, mis. Me päästame selle printsessi ära – ma olen otsustanud seda asja tõsiselt võtta. Tulen teile, nii-öelda, appi.
KASS: Sa juba abistasid meid.
KONN: Just. Siis aga tutvustate mind printsessile. Äkki ta kutsub mind isegi lossi esinema.
KASS: Esinema?
KONN: Nooh. Ma oskan palju ilusaid luuletusi lugeda.
KASS: Kas sina luuletad?
KONN: Muidugi. Kuulake!

Keset valgeid hangesid
põder tassib pangesid.
Volksti maha kallab vee –
siledaks saab uisutee.
Nüüd on väljal ilus jää,
kukkudes on lõhki pää.

KOER: See on ju tore luuletus.
KONN: Tahete veel?

Kuusel uhke tulesära –
jõuluvana sõitis ära.
Saabus meile kaugest taigast,
keda kohtas, kõik said kaigast.

KASS: Konn, sa oled tõesti andekas.
KONN: Ma ju räägin! Kas te tutvustate mind printsessile?
KOER: Enne peame ta ära päästma.
KONN: Seda muidugi. (Mõtleb) Kas seal lossis tiik ka on?
KASS: Seal on ilus suur tiik.
KONN: Väga hea! Siis saan ma seal kunstvettehüppeid teha. Te ei kujuta ettegi, kui ohtlikke hüppeid ma teha võin! Ma olen ikka kõvasti harjutanud ka – talvel muidugi vähem. (Mõtleb.) Te ikka päriselt tunnete printsessi?
KASS: Muidugi tunneme!
KONN: Võimas! Ooh, saaksin ma juba lossi! Ma pole veel kunagi lossis käinud. Seal ma võiksin väga kasulik olla: rahvas tuleb minu ohtlikke vettehüppeid vaatama, on õnnelik ja printsessile tänulik. Kohale tullakse teistest linnadest ja ka maalt tullakse minu suurepäraseid trikke vaatama. Turism areneks, ehitatakse uusi hotelle, raudtee- ja lennujaamu... Siin metsas jääb mu anne lihtsalt märkamata. (Mõtleb.) Teate, mis! Me teeme terve tsirkuse! Just, me teeme tsirkuse. Koer, kas sa kahel jalal oskad kõndida?
KOER: Natuke ikka.
KONN: Väga hea! Aga ühel?
KOER: Ühel jalal ei saa kõndida.
KONN (mõtleb): Siis käid kahel jalal. Kass, mida sina teha oskad?
KASS: Ma võin puu otsa ronida.
KONN: Puu otsa? Kas sa kahel jalal oskad puu otsa ronida?
KASS: Kahel jalal ei saa ronida.
KONN: Pole viga, õpid ära. Koer õpib ka ära. Ooh, siis alles teeme tsirkust! Siis teeme
tsirkust! Muidu kükita siin mülkas, keegi sinu annet ei märka.
VARES (tuleb tagasi): Lohe tuleb!
KASS: Mis?
VARES: Lohe tuleb siia!
KASS: On ta halvas tujus?
VARES: Heas tujus ta küll ei paista olevat.
KONN: Peitu! Kõik tiiki peitu!
KASS: Mina küll vette ei lähe!
KONN: Siis põõstaste taha.
(KÕIK varjuvad. Tuleb LOHE.)
LOHE 4. PEA: Mina enam edasi minna ei kavatse!
KONN: Võimas!
KASS: Tasa!
KONN: Ma ütlen, et päris pirakas loom.
LOHE 3. PEA: Ma ju ütlesin, et seeni ei ole!
LOHE 2. PEA: Sellel ajal on alati seeni olnud.
LOHE 1. PEA: Vihma ei ole sadanud.
LOHE 4. PEA: Lähme tagasi, jõuame filmi ajaks koju.
LOHE 2. PEA: Mind see film üldse ei huvita.
LOHE 3. PEA: Selle asemel, et siin metsas komberdada, oleks jõudnud kodus puud ära lõhkuda.
LOHE 2. PEA: Küll neid puid lõhkuda jõuab! Teeme parem suitsu.
LOHE 4. PEA: Mul on kõht tühi.
LOHE 2. PEA: On kellelgi suitsu?
LOHE 4. PEA: Minu omad jäid koju.
LOHE 1. PEA: Oleme ju rääkinud, et suitsetamine on kahjulik.
LOHE 3. PEA: Mis meil täna süüa on?
LOHE 1. PEA: Hautatud aedviljad.
LOHE 2. PEA: Jälle!
LOHE 4. PEA: Mina seda ei söö!
LOHE 1. PEA: Mida sina siis sööd?
KASS: Kuulsid, tal on kõht tühi.
KOER: Tasa!
LOHE 3. PEA: Praeme hoopis kala.
LOHE 2. PEA: Just! Kala polegi ammu söönud.
KASS: Ta hakkab kala praadima...
LOHE 4. PEA: Ainult ilma sibulata!
LOHE 2. PEA: Sibul on ju väga kasulik.
LOHE 4. PEA: Siis ma seda ei söö.
LOHE 3. PEA: Hea küll, teeme osa toitu sibulaga ja osa ilma sibulata.
LOHE 4. PEA: Nii võib.
LOHE 1. PEA: Mis lõhn siin on?
LOHE 4. PEA: Kus on lõhn?
KASS: Ta leiab meid üles.
LOHE 4. PEA: Mina ei tunne mingit lõhna.
LOHE 3. PEA: Kas sina peeretasid?
LOHE 2. PEA: Mina pole peeretanud. Tema peeretas.
LOHE 4. PEA: Ei peeretanud!
LOHE 3. PEA: Kust see lõhn siis tuleb?
LOHE 2. PEA: Muidugi ta peeretas!
LOHE 4. PEA: Ise sa peeretasid!
LOHE 1. PEA: Hea küll, aitab vaidlemisest!
LOHE 2. PEA: Kes siin vaidleb?
LOHE 1. PEA: Oleme kas või natuke aega vait.
LOHE 2. PEA: Just, mitte keegi ei õienda.
(KÕIK vaikivad.)
KASS: Julged sa temaga rääkima minna?
KONN: Ta on vist halvas tujus.
KOER: Me peame printsessi päästma.
KONN: Kass võiks temaga kõigepealt rääkida.
KASS: Miks mina?
KONN: Kui vaja, saad sina puu otsa põgeneda.
KASS: Ta võib puu põlema süüdata.
KOER: Siis läheks kogu mets põlema – praegu on nii kuiv.
KONN: Metsa ta kindlasti maha ei taha põletada.
KASS (mõtleb): Hea küll, ma lähen temaga rääkima. (Hiilib LOHE juurde.) Tere päevast!
LOHE 3. PEA: Mis tere! Ma olen teid täna juba näinud.
LOHE 1. PEA: Leppisime ju kokku, et oleme natuke aega vait.
LOHE 4. PEA: Mina olengi vait.
KASS: Mkhõõ... Tere!
LOHE 3. PEA: Jätke see tervitamine!
KASS: Mina ütlesin tere.
LOHE 3. PEA: Sina ütlesid tere?
LOHE 2. PEA: Mina pole midagi öelnud.
LOHE 3. PEA: Sina siis?
LOHE 4. PEA: Mina mitte.
LOHE 3. PEA: Sina?
LOHE 1. PEA: Ei.
LOHE 3. PEA: Kes siis ütles tere?
KASS: Mina.
LOHE 3. PEA: Kes?
KASS: Mina.
LOHE 1. PEA: Kes siin veel on?
KASS: Mina olen, Kass.
LOHE 2. PEA: Ongi kass!
LOHE 3. PEA: Kus on kass?
LOHE 4. PEA: Kas see on kass?
LOHE 2. PEA: Nooh, täitsa kass.
LOHE 1. PEA: Polegi ammu kassi näinud.
LOHE 3. PEA: Mina mõtlesin, et kass on palju suurem.
LOHE 4. PEA: Võibolla on see väike kass?
LOHE 2. PEA: See on täitsa paras kass.
LOHE 4. PEA: Kas neid süüakse ka?
LOHE 1. PEA: Kassi ei kõlba süüa.
LOHE 4. PEA: Kas ta on mürgine?
LOHE 1. PEA: Kasse lihtsalt ei sööda.
KASS: Vabandust, et segasin.
LOHE 2. PEA: Mida sa, kass, metsas teed?
LOHE 1. PEA: Kas sind aeti kodunt minema?
KASS: Ei, me... me tulime sind otsima.
LOHE 4. PEA: Mind tulid otsima?
LOHE 2. PEA: Mind, mitte sind.
LOHE 1. PEA: Teie... tulite ostsima.
LOHE 2. PEA: Palju teid siis on?
KASS: Meid on... mina olen, Koer on, Konn on... ja Vares on ka.
LOHE 1. PEA: Kus?
LOHE 4. PEA: Mina ei näe kedagi.
KASS: Nad on... peidus.
LOHE 1. PEA: Peidus?
LOHE 4. PEA: Miks nad peidus on?
KASS: Me kartsime, et sa... et te...
LOHE 1. PEA: Las tulevad peidust välja.
LOHE 4. PEA: Jah, tulgu lagedale.
KASS: Ega te... Koer! Konn! Tulge välja!
(KOER ja KONN tulevad põõsaste tagant.)
LOHE 2. PEA: Aga Vares?
KASS: Vares? Vares on puu otsas.
VARES: Mina olen siin.
KOER: Tere päevast.
KONN: Tere, suur ja tugev Lohe!
KASS: Need on minu sõbrad.
LOHE 2. PEA: Nooh, sõbrad, miks te mind otsima tulite?
KOER: Hiiglane röövis printsessi ära.
LOHE 1. PEA: Hiiglane röövis printsessi?
KONN: Jah. Ja meie mõtlesime, et sina võiksid appi tulla, et ta päästa.
KASS: Sina oled tugev, sina saaksid Hiiglase vastu.
KONN: Just. Sina oled... suur! Vaata, kui väike mina olen. Paljaste kätega ei tee ma Hiiglase vastu midagi.
KOER: Kas sa tuled meile appi?
LOHE 4. PEA: Kas me läheme neile appi?
LOHE 1. PEA: Me oleme igasugustest lahingutest juba tüdinud.
LOHE 3. PEA: Sõdimised on meile ainult halba toonud.
LOHE 1. PEA: Just. Kunagi oli meil kolm pead. Nii. Nüüd on meil viis pead!
LOHE 2. PEA: Kõigepealt tuli loll Ivan, lõi ühe pea otsast ära.
LOHE 1. PEA: Selja tagant veel!
LOHE 2. PEA: Just. Selle asemele kasvasid kaks uut pead. Siis tulid taanlased.
LOHE 1. PEA: Rootslased.
LOHE 2. PEA: Mis?
LOHE 1. PEA: Need olid rootslased.
LOHE 2. PEA: Nii, tulid rootslased. Lõid veel ühe pea otsast ära. Selle asemele kasvasid jälle kaks uut pead. Nüüd on meil juba kuus pead!
LOHE 3. PEA: Viis.
LOHE 2. PEA: Mis?
LOHE 3. PEA: Meil on viis pead.
LOHE 2. PEA: Täpselt: viis pead! Juba kolme peaga me vaidlesime pidevalt omavahel. Nüüd on asi päris hull: üks tahab seenele minna, teine puid lõhkuda, kolmandal on kõht tühi...
LOHE 3. PEA: Pidevalt vaidleme omavahel.
LOHE 2. PEA: Just.
LOHE 4. PEA: Vähemalt tema on tumm – ei saa vaielda.
LOHE 5. PEA: Õõ-õõ-õõ!
KOER: Kas sa siis ei tule meile appi?
LOHE 2. PEA: Hiiglane võib meil kogemata mõne pea otsast lüüa. Siis on meil juba vähemalt kuus pead!
LOHE 3. PEA: Ja siis me vaidleksime omavahel veel rohkem.
LOHE 2. PEA: See on kindel.
KASS: Sa siis ei aita meid?
LOHE 3. PEA: Ei.
LOHE 2. PEA: Me tõesti ei saa.
LOHE 1. PEA: Andke andeks.
KONN (mõtleb): Halb! Halb, Lohe! Me kõik lootsime sinu peale. Usaldasime. Rääkisime sinu kangelastegudest lastele. Tõime sind eeskujuks. Ja mida me nüüd näeme?
(KÕIK mõtlevad.)
LOHE 4. PEA: Mida me näeme?
KONN: Me näeme... me näeme... Mida me siis näeme?
LOHE 2. PEA: Nooh?
KONN: Me näeme, et... üksteist ei aidata! Me näeme, et printsess on röövitud. Et Kass, Koer ja Konn, kes on üpris väike, on otsustanud ta päästa. Aga sinul, suur Lohe, on ükskõik! Teised riskivad, ütleme, oma tervisega, aga sina poed peitu! Passid metsas!
KASS: Palun tule meile appi! Me ei saa üksi Hiiglase vastu.
LOHE 4. PEA: Kas me läheme neile appi?
LOHE 2. PEA: Mina isegi...
LOHE 1. PEA: See toob pahandust. See toob meile ainult pahandust.
LOHE 4. PEA: Me peaksime neile appi minema.
(KÕIK mõtlevad.)
LOHE 1. PEA: Hea küll, kes on poolt?
LOHE 2. PEA: Mina.
LOHE 4. PEA: Mina.
LOHE 3. PEA: Mina.
LOHE 1. PEA: Tumm!
LOHE 5. PEA: Õõ-õõ-õõ!
LOHE 1. PEA: Otsustatud: me tuleme teile appi.
KASS: Sa oled väga hea, Lohe! Ma... ma lausa...
KONN: Tubli, Lohe! Mõistlik otsus.
LOHE 5. PEA: Õõ-õõ-õõ!
KONN: Aga nüüd...
LOHE 1. PEA: Kõigepealt läheme meile ja sööme kõhud täis. Siis vaatame relvastuse üle. Ja siis...
KOER: Hiiglase kindlusesse?
LOHE 2. PEA: Just.
LOHE 5. PEA: Õõ-õõ-õõ!


Saanud maitsvast toidust jõudu,
lõpetama lähme õudu.
Lesida ei saa nüüd sängis,
kui me printsess vaevleb vangis.

Printsess tuleb ruttu päästa,
nii võib sada tuhat säästa.
Suitsu teha pole aega,
ahelad saab katki saega.

Olgugi et toit on keres,
õhust jälgib vaenlast Vares.
Koer on tubli jälitaja,
haarab relva ka, kui vaja.

Tema kannul aga kohe
lahingusse tormab Lohe.
Varustuses kahvleid, nuge,
Kassist Lohele on tuge.

Õhus vihisemas tapper –
teiste kõrval Konn on vapper.
Keegi põõsasse ei lidu,
enne teeme töö, siis pidu.

Printsess köidikutes vindub,
ümberringi tugev kindlus.
Vabadus on kõrgelt hinnas,
röövlitest saab puhataks pinnas.



TEINE VAATUS



Mets


(KÕIK on peatunud ja uurivad eemalt Hiiglase kindlust.)
KONN: Vägev!
KASS: Kas see ongi Hiiglase kindlus?
LOHE 2. PEA: Nooh.
KOER: Kuidas me sinna sisse pääseme?
KONN (mõtleb): Kes meist lennata oskab?
KASS: Vares.
KONN: Nii, Vares oskab lennata. (Mõtleb.) On see kindel?
KASS: Enne ju lendas.
KONN: Siis lendab veel. Lendab kindluse müürile ja uurib... uurib...
KOER: Mida ta uurib?
KONN: Nooh, püüab välja selgitada, milline on olukord. Mida teeb Hiiglane, kus asub printsess...
LOHE 1. PEA: See on hea mõte.
KONN: Just! Keegi ei oska kahtlustada, et Vares on meie mees.
VARES: Kas ma pean üksi minema?
KONN: Teised ju ei lenda. Koer, kas sina lendad?
KOER: Ei.
KONN: No näed, ta ei lenda! Tähendab... Vares püüab välja selgitada, mis kindluses toimub. Kus hoitakse printsessi, kust on võimalik sisse pääseda. Kui Vares on tagasi, siis arutame, mida edasi teha.
VARES: Hea küll, ma uurin seda asja.
KONN: Me ootame sind siin.
KASS: Ole ettevaatlik!
(VARES lahkub.)
KOER: Mida meie niikaua teeme?
KONN: Ootame.
LOHE 2. PEA: Niisiis – vaba aeg?
KONN: Jah. Ainult et lõket ei tohi teha – suits võib meid reeta.
LOHE 3. PEA: Mina käiksin sital ära.
KONN: Sital võib käia, aga... vaikselt.
LOHE 2. PEA: Sa alles käisid sital.
LOHE 3. PEA: Mina ei käinud, tema käis.
LOHE 1. PEA: Hea küll, käime ära.
(LOHE lahkub.)
KASS: Ma natuke kardan.
KOER: Mida?
KASS: Äkki Hiiglane saab aru, miks Vares kindluses on.
KOER: Meil ei ole muud võimalust, kui tema peale loota.
KONN: Vares on tubli. Küll ta tagasi tuleb. Praegu aga üks... luuletus.

Lohe palju kapsast sööb,
nüüd on kõva häda käes.
Põõsas justkui välku lööb,
eemal kõmisevad mäed.

Juba tõuseb tugev tuul,
paiskab mulda taevasse,
koore lahti rebib puul,
risu täis on metsatee.

Jälle kajab kõmakas,
siilil okkad sodi täis,
mägral hukas kasukas –
nõnda Lohe sital käis.

(LOHE tuleb tagasi.)
KOER: Juba tagasi?
LOHE 2. PEA: Kes?
KOER: Sina.
LOHE 2. PEA: Ma mõtlesin, et Vares.
LOHE 4. PEA: Ei tea, kuidas tal seal läheb?
KONN: Varsti saame teada.
LOHE 3. PEA: Ja siis?
KONN: Siis mõtleme, mida edasi teha. Aga praegu üks julgustav luuletus.

Igaüks võib peenraid teha,
kui on labidas ja reha.
Kui ka väetist mulda anda,
võivad taimed vilju kanda.

Tuleb marju põõsa külge,
toidulõhn toob suhu sülge.
Olgu koit või olgu eha,
maitsvast toidust täis on keha.

Ehitame teid ja maju,
ei need juba viltu vaju.
Muret meil ei ole, ega?
Lehvitame lippudega!

(Tuleb VARES.)
KASS: Kas said midagi teada?
VARES: Jah.
KOER: Räägi siis!
VARES: Ma nägin kindluses Hiiglast ja ma nägin printsessi.
KOER: Kas ta oli kinni seotud?
VARES: Üldsegi ei olnud. Nad rääkisid õues juttu, ja mulle tundus, et nad saavad omavahel väga hästi läbi.
KASS: Kummaline...
KONN: Võibolla Hiiglane ei röövinudki printsessi?
LOHE 2. PEA: Hiiglane ei ole tegelikult nii halb, et kedagi röövida.
KONN: Võibolla Hiiglane ja printsess leppisid omavahel kokku, nagu oleks printsess röövitud?
KOER: Ja saavad kuninga käest raha?
KONN (mõtleb): Nojah.
KASS: Printsess ei teeks kunagi midagi niisugust.
LOHE 3. PEA: Mis siis toimub?
(KÕIK mõtlevad.)
KONN: Me peame kindlusesse pääsema ja järele uurima.
KASS: Kas see ei ole ohtlik – minna Hiiglase kindlusesse?
KONN (mõtleb): Mul on plaan.
KOER: Plaan?
KASS: Mis plaan sul on?
KONN: Mul on üks päris hea plaan.


Hiiglase kindluse hoov


PRINTSESS: Kindluses on tore olla. Siin on suur maailm, kuhu sisse ma ära mahun. Siin on maailm suurem, kui kuninga lossis.
HIIGLANE: Maailm on ikka suur – Hiiglase kindluses, kuninga lossis, jasmiinipõõsaste all... Kui sa sellest aru saad, siis on sul palju avastada.
(Kindluse uksele põmmitakse.)
Nooh, kes seal nüüd on? (Läheb ust avama.)
(Tulevad KASS, KOER, KONN, VARES ja LOHE.)
KONN: Tsirkus! Euroopa parim rändav tsirkus! Vapustavad osavustrikid! Uskumatud julgustembud! Vares – Põhjamaade, Kesk-Euroopa ja Lähis-Ida parim vigurlendaja! Koer – ronib kolmel jalal tagurpidi puu otsa! Kass – ujub silmad kinni vee all üle jõe! Lohe – süütab põlema hooneid ja rajatisi, õhib sildu! Võimsaim värk maailmas! Pilet täna ainult kakskümmend viis krooni!
HIIGLANE: Kas me vaatame seda tsirkust?
PRINTSESS: Muidugi vaatame!
KONN: Tsirkus algab täpselt... natukese aja pärast.
HIIGLANE: Kuulus Lohe. Või nüüd siis tsirkuses...
LOHE 2. PEA: Nüüd tsirkuses.
LOHE 1. PEA: Hakkasime, jah, vanas eas trikke tegema.
HIIGLANE: Sinu trikkidest olen ma kuulnud.
LOHE 5. PEA: Õõ-õõ-õõ!
KONN: Aga nüüd seame ennast valmis.
(Kinnitatakse nöör ja sellele linad.)
HIIGLANE: On teil äkki miskit vaja?
KONN: Vaja? (Mõtleb.) Tegelikult oleks vaja ühte kaabut ja siis... tiiki.
HIIGLANE: Kaabu leiab. Aga tiiki siin küll ei ole.
KONN: Kahju.
HIIGLANE: Aga ma võin anda supipoti – kui sellest abi on.
KONN (mõtleb): Suur pott?
HIIGLANE: Suur.
KONN: Siis on abi.
HIIGLANE: Ma lähen toon. (Lahkub.)
KONN: Pane sinna vett ka sisse!
KASS: Printsess! Printsess!
PRINTSESS: Mis on, kass?
KASS: Kas sa ei tunne mind ära?
PRINTSESS: Kass! Minu hea Kass! Mida sa tsirkuses teed?
KOER: Me tulime sind päästma.
PRINTSESS: Ja sina ka, Koer! Miks te kodus ei ole?
KASS: Me tulime sind vabastama.
PRINTSESS: Vabastama? Millest?
KOER: Hiiglase käest.
PRINTSESS: Hiiglase käest... vabastama? Ta ei hoia ju mind kinni.
KONN: Ei hoia?
PRINTSESS: Hiiglane on mu sõber.
KONN: Sõber...
PRINTSESS: Kas selles on midagi halba?
KONN: Üldse ei saa aru...
KASS: Me kuulsime lossis, et Hiiglane röövis su ja tahab sinu vabastamise eest sada tuhat krooni.
PRINTSESS: Kes seda rääkis?
KOER: Politseiülem.
PRINTSESS: Mitte keegi pole mind röövinud. Ma tulin ise Hiiglasele külla.
KONN: Ise tulid külla?
PRINTSESS: Jah.
KASS: Politseiülem pidi kuninga käest raha saama ja selle sinu vabastamiseks Hiiglasele viima.
VARES: Ma arvan, et politseiülem valetas. Ta tahab kuninga käest raha välja petta.
PRINTSESS: Tõesti, ma ütlesin politseiülemale, et lähen Hiiglase juurde.
KASS: Politseiülem saab raha, aga Hiiglane jääb süüdi.
PRINTSESS: Ma ütlen kuningale, et Hiiglane ei röövinud mind.
KOER: Seda küll, aga poliseiülem võib rahaga juba põgenenud olla.
KASS (mõtleb): Kas siin telefoni on?
KOER: Mida sa teha kavatsed?
KASS: Kuningale tuleb helistada, et ta politseiülemale raha ei annaks.
PRINTSESS: Ma lähen uurin. (Lahkub.)
KOER: Politseiülem võib koos rahaga juba kaugel sisemaal olla.
KONN: Halb lugu. Halb lugu, mehed!
LOHE 3. PEA: Politseiülem tuleb kinni võtta!
LOHE 2. PEA: Kust sa teda otsida oskad?
LOHE 1. PEA: Teatame sellest teistele loomadele ja lindudele.
LOHE 4. PEA: Me leiame selle varga!
LOHE 5. PEA: Õõ-õõ-õõ!
(Tulevad HIIGLANE ja PRINTSESS.)
PRINTSESS: Telefon ei tööta.
HIIGLANE: Politseiülem võis selle välja lülitada.
KOER: Mida me nüüd teeme?
KONN: Vares läheb teistele lindudele teatama, et nad otsiksid politseiülemat.
VARES: Ma lähen räägin metsas. (Lahkub.)
HIIGLANE: Ma tahaksin selle petisega kohtuda!
KONN: Varesel on palju sõpru, ehk on keegi politsiülemat märganud.
VARES (tuleb): Politseiülem tuleb siia!
HIIGLANE: Siia!?
VARES: Jah, kindluse müürilt praegu nägin.
KASS: On ta üksi?
VARES: Teised jäid eemale ootama.
HIIGLANE: Miks ta siia tuleb?
KASS: Võibolla tahab näidata, nagu tooks Hiiglasele raha ja vabastaks printsessi. Ta ju ei tea, et meie teame, kuidas asi tegelikult on.
KOER: Võtame ta kinni!
KASS: Tal on ju püstol!
KONN (mõtleb): Mul on plaan.
LOHE 4. PEA: Jälle on sul plaan.
LOHE 1. PEA: Mis plaan sul on?
KONN: Pange ennast valmis, teeme tsirkust. Hiiglane, kus supipott on?
HIIGLANE: Pott on olemas. (Lahkub.)
KONN: Teeme trikke, nagu kokku leppisime. Ja siis teeme veel ühe erilise triki.
KOER: Mis triki?
KONN: Siis näete, praegu pole aega seletada.
HIIGLANE (tuleb): Pott ja kaabu on siin.
KONN (uurib potti): Vägev! (Hüppab potti.) Just nagu päris tiik kohe!
HIIGLANE: Mis toimuma hakkab?
PRINTSESS: Tsirkus.
(Kindluse uksele põmmitakse. HIIGLANE läheb avama.)
POLITSEIÜLEM (tuleb): Sul on täna hulga külalisi... Nojah. Ma arvan, et printsessil on nüüd aeg koju minna.
PRINTSESS: Enne vaatame tsirkust.
POLITSEIÜLEM: Tsirkust?
HIIGLANE: Kohe algab loomade tsirkus.
PRINTSESS: See on kindlasti väga põnev.
POLITSEIÜLEM (mõtleb): Olgu, vaatame selle tsirkuse siis ära.
(HIIGLANE, PRINTSESS ja POLITSEIÜLEM võtavad istet.)
KONN: Tere õhtust! Kohe algab Euroopa, ütleksin isegi, kogu Euroopa parim loomade tsirkus maailmas! Esinevad Koer, Kass, Konn, Vares ja viie peaga Lohe!
POLITSEIÜLEM: Lohe?
PRINTSESS: Jah.
POLITSEIÜLEM: Lohe tsirkuses?
PRINTSESS: Jah.
POLITSEIÜLEM: Kas see ei ole ohtlik?
HIIGLANE: Ta on täiesti sõbralik Lohe.
POLITSEIÜLEM: Kunagi ei või teada, mis sellele Lohele pähe võib tulla.
PRINTSESS: Ära karda, Lohe ei ole ohtlik.
POLITSEIÜLEM: Olgu, vaatame tsirkust.
KONN: Kõigepealt lendab Vares, saba ees! Nüüd!
(VARES lendab.)
POLITSEIÜLEM: Huvitav. Tõesti huvitav.
PRINTSESS: Ma ju ütlesin!
KONN: Nüüd kõnnib Koer kahel jalal. Kõigepealt kõht ees...
(KOER kõnnib.)
...ja siis... selg ees!
POLITSEIÜLEM: Osav koer.
KONN: Aga nüüd esineb viie peaga Lohe!
(LOHE mängib peadega, pannes neid ritta ja ringi.)
POLITSEIÜLEM: Tõesti vahva.
PRINTSESS: Nad võiksid lossis esineda.
POLITSEIÜLEM: Lohe lossis!
PRINTSESS: Miks mitte?
POLITSEIÜLEM: See on liiga ohtlik.
KONN: Ja nüüd astub teie ette mustkunstnik Kass!
(Tuleb KASS.)
Kuulus ärakaotamise ja ülesleidmise trikk!
KASS: Vares!
(VARES ronib kaabu sisse, mille KASS rätikuga katab.)
Hei-klimp-satikas! (Tõmbab rätiku kaabult ja keerab selle tagurpidi.)
KONN: Ja Vares on kadunud! Võimas!
POLITSEIÜLEM: Kuidas ta seda tegi?
PRINTSESS: Vaata!
KASS (katab kaabu rätikuga): Hei-pamp-tatikas! (Tõmbab kaabult rätiku.)
(VARES ronib kaabust välja.)
KONN: Ja Vares on tagasi! Võimas!
KASS: Nüüd on mul vaja kedagi appi. Printsess!
POLITSEIÜLEM: Printsess ei tohi minna – liiga ohtlik.
KASS: Siis politseiülem.
POLITSEIÜLEM: Mina?
PRINTSESS: Mine jah.
POLITSEIÜLEM: Miks Hiiglane ei lähe?
KONN: Hiiglane on liiga suur.
POLITSEIÜLEM: Nooh, kui just vaja on...
KASS: Koer!
KOER (tuleb): Jah.
KONN: Nüüd näete kuulsat aheldamise ja vabastamise trikki! Koer seob politseiülema käed kinni.
POLITSEIÜLEM: Miks käed kinni?
KONN: Ja siis Kass võlub käed lahti!
(KOER seob POLITSEIÜLEMA käed kinni.)
Kinni?
KOER: Jah.
KONN: Tugevalt kinni?
KOER: Tugevalt.
KONN: Ja nüüd Kass... võlub!
KASS: Hei-salamm-kamm!
POLITSEIÜLEM (uurib): Käed on ikka kinni.
KONN: Kinni?
POLITSEIÜLEM: Kinni.
KONN: Nii. Kass võlub veel!
KASS: Hei-salamm-tramm!
POLITSEIÜLEM: Ikka on käed kinni!
KONN: Käed on kinni?
POLITSEIÜLEM: Täitsa kinni!
KONN: Kuidas siis nii... Kass on vist võlusõnad segamini ajanud.
POLITSEIÜLEM: Tehke siis niisama lahti.
KONN: Niisama ei saa.
POLITSEIÜLEM: Kuidas ei saa? Siduge kohe käed lahti!
KOER: Võimatu.
POLITSEIÜLEM: Mismoodi võimatu?
KASS: Sest sa oled varas!
KOER: Ja me viime su kuninga juurde.
POLITSEIÜLEM: Kus on varas?
KASS: Sa ütlesid kuningale, et Hiiglane röövis printsessi ja tahab tema vabastamise eest sada tuhat krooni.
PRINTSESS: Sa oled petis, politseiülem, ja pead saama karistuse.
LOHE 4. PEA: Ma võin tal mõne pea otsast ära hammustada.
LOHE 5. PEA: Õõ-õõ-õõ!
HIIGLANE: Keedame ta hoopis ära. Pott on veega siinsamas olemas.
LOHE 4. PEA: Ainult ilma sibulata!
LOHE 2. PEA: Sibul on ju väga kasulik.
PRINTSESS: Olgu, hakkame minema. Küll kuningas otsustab, mis karistuse sa saad.
KOER: Viime ta lossi.
POLITSEÜLEM: Oodake! Oodake... Ma tõesti tegin valesti. Võtke, raha on mul kuue taskus. Kõik on alles.
PRINTSESS: Hea, et see alles on. (Võtab raha.) Aga karistuse pead sa saama.
POLITSEIÜLEM: Ei ole vaja! Ei ole vaja. Ma isegi ei tea, miks ma seda tegin, ütlesin, et... printsess on röövitud. Pärast hakkasin mõtlema... kui raha sain... Ma oleksin selle tagasi viinud.
KOER: Hakkame minema!
POLITSEIÜLEM: Oodake! Kuulake mind... Ütleme lossis... ütleme, et Hiiglane ei röövinud kedagi. Ütleme, et... keegi saatis kirja... tahtis nalja teha...
KONN: Hea nali küll! Kogu ümbruse loomastik on selle pärast jalul!
POLITSEIÜLEM: Tõesti... Aga ma võin kõik heaks teha. Ma võin... ma võin teile... kasulik olla.
KASS: Mis kasu sinust enam on!
POLITSEIÜLEM: Kuidas siis ei ole! Mõelge... mõelge ometi! Ma võin... ma võin anda teile loa, et te... et te võite lossis tsirkust teha!
KONN: Tsirkust teha?
POLITSEIÜLEM: Muidugi! Ja mitte ainult lossis! Igal pool... te saate tasuta kõige paremad esinemiskohad.
(KÕIK mõtlevad.)
KONN: Tsirkust?
POLITSEIÜLEM: Just, kõige paremad kohad. Isegi Lohe võib tulla...
LOHE 2. PEA: Ma pole lossis juba rohkem kui kolmsada aastat käinud.
LOHE 4. PEA: Mina pole seal üldse käinud.
KONN: Kas me teeme tsirkust?
KASS: See tuli meil täna päris hästi välja.
KOER: Arvad sa?
POLITSEIÜLEM: Muidugi! See oli parim tsirkus, mida ma üldse näinud olen!
PRINTSESS: Kas me anname talle andeks?
KONN: Tsirkus oleks vahva asi.
POLITSEIÜLEM: Tsirkust on rahvale alati vaja.
PRINTSESS (mõtleb): Hea küll, saad andeks. Aga kui sa valetad, kui sa esinemiseks luba ei anna, siis saab kuningas teada, et sa teda petta tahtsid.
POLITSEIÜLEM: Homme hommikuks on luba olemas.
KASS: Koer, seo ta käed lahti!
KOER: Olete kindlad?
PRINTSESS: Seo lahti!
(KOER seob POLITSEIÜLEMA käed lahti.)
POLITSEIÜLEM: Homme hommikuks on luba olemas.
KONN: Aga nüüd – teele!
LOHE 4. PEA: Tsirkust tegema!
LOHE 5. PEA: Õõ-õõ-õõ!
PRINTSESS: Kas sina, Hiiglane, ei tulegi?
KONN: Hiiglane? Muidugi tuleb ta kaasa!
HIIGLANE: Ma jään parem koju.
KONN: Tule ikka, Hiiglane! Mõtle, milliseid trikke sa teha võiksid! Suuri ehituskive tõsta... rongivaguneid ümber paisata... Ahelaid puruks rebida...
HIIGLANE: Ma siiski jään koju. Teie aga tehke tsirkust – see tuleb teil hästi välja.
PRINTSESS: Sa oled väga hea, Hiiglane. Ma tulen sulle teinekord jälle külla.
KASS: Nägemist, Hiiglane.
HIIGLANE: Nägemist.
POLITSEIÜLEM: Anna andeks, et nii... juhtus. Tõesti... ma ei tea... nooh...
HIIGLANE: Hoia kord majas!
KOER: Ole tubli, Hiiglane!
LOHE 1. PEA: Küll me näeme veel.
LOHE 5. PEA: Õõ-õõ-õõ!
KONN: Nüüd – teele!


Tsirkus tuleb, saabub juba,
algab täpselt õigel ajal.
Politseilt on saadud luba:
Koer võib käia kahel jalal.

Vares ronib kaabust välja,
Konn teeb supipotis nalja.
Tsirkus alati on vahva,
pakub rõõmu, liidab rahva.

Vares tagurpidi lendab.
Lohe aga keerab enda
kaelad sõlme, täitsa sassi.
Siis näeb esinemas Kassi.

Kass võib imeasju teha:
pooleks saagida võib keha,
pärast jälle kokku panna,
nii et keha pead võib kanda.

Koer on osav, justkui vari
ronib kõrge posti otsa.
Lõpuks kogu loomakari
sõidab Lohe seljas ratsa.

Kass ja Koer ja Konn ja Vares
oodatud on igas peres,
kaasas viie peaga Lohe,
tsirkus saabub kohe-kohe.