JUNN

Madis Tross


JUNN


Lühike näidend kahe pika vaheajaga





TEGELASED:

ESIMENE
TEINE
KOLMAS
NELJAS


























ESIMENE VAATUS


ESIMENE (tuleb): Tere päevast.
TEINE: Tere.
(Paus.)
ESIMENE: Vabandage, kas see junn on teie oma?
TEINE: Milline junn?
ESIMENE: See seal.
TEINE: Kus?
ESIMENE: Jões.
(Paus.)
TEINE: Te mõtlete seda pruuni või?
ESIMENE: Just. Näete, ujub tasapisi allavoolu.
TEINE: Ja siis?
ESIMENE: Ma küsin, kas see on teie junn?
TEINE: Miks te arvate, et see minu oma võiks olla?
ESIMENE: Püüate mu küsimusest kõrvale põigata?
TEINE: Ma ei püüa kuhugi põigata.
ESIMENE: Siis, palun, vastake.
TEINE: Mida ma vastama pean?
ESIMENE: Kuidas see junn jõkke sattus!
TEINE: See seal või?
ESIMENE: See jah.
TEINE: Kust mina tean!
(Paus.)
ESIMENE: Tähendab, teie ei tea.
TEINE: Mis teil selle junniga pistmist on?
ESIMENE: Niisiis, teil pole aimugi.
TEINE: Ei ole.
ESIMENE: Nii-nii… Aga kui järele mõelda?
TEINE: Mida?
ESIMENE: Hea küll. Püüan teile meelde tuletada.
TEINE: Noh?
ESIMENE: Niisiis… Teie viibisite siin kaldal. Kedagi teist läheduses ei olnud. Nii. Junn ujub jões. Allavoolu. Ütleb see teile midagi?
TEINE: Mida?
ESIMENE: Eh, teid! Nii mõttetult vastu puigelda…
TEINE: Ma ei puikle kuhugi.
ESIMENE: Siis vastake mu küsimusele.
TEINE: Millisele küsimusele?
ESIMENE: Kuidas see junn jõkke sattus!
TEINE: Kust mina tean!
ESIMENE: Nii. Teie ei tea.
TEINE: Ei.
ESIMENE: Aga kui natuke meenutada?
TEINE: Ma ei taha midagi meenutada.
ESIMENE: Nii et üht-teist te ikkagi teate?
TEINE: Midagi ma ei tea. Head aega.
ESIMENE: Peame kinni, palun!
TEINE: Ärge rebige! Laske mind lahti!
ESIMENE: Ma ei rebi teid. Aga ikkagi – teie seda junni varem näinud ei ole?
TEINE: Ma ei saa aru… Võtke see junn endale! Mulle pole seda vaja. Kurat…
ESIMENE: Miks nüüd järsku… nii ägedalt kohe?
TEINE: Mida te tahate? Mida te minust lõpuks tahate!
ESIMENE: Hea küll. Hea küll. Liigume siis ajas pisut tagasi.
TEINE: Kuhu tagasi?
ESIMENE: Mis kell on?
TEINE: Mis kuradi kell!
ESIMENE: Küsimusi esitan praegu mina. Niisiis ma ootan vastust.
TEINE: Mida ma vastama pean?
ESIMENE: Mis kell on?
TEINE: Mul pole kella!
ESIMENE: Eh, teid! Nii hoolimatult… Ükskõikselt… Lausa…
TEINE: Head aega!
KOLMAS (tuleb): Tere päevast.
TEINE: Tere.
KOLMAS: Vabandage, mul on teile küsimus.
ESIMENE: Küsige.
KOLMAS: Tähendab… see küsimus… see võib tunduda… nooh…
ESIMENE: Küsige julgesti.
KOLMAS: Jajah, muidugi… Tähendab… ega te siin jões ühte junni ei näinud?
TEINE: Junni?
KOLMAS: Jah.
(Paus.)
ESIMENE: Üks junn ujus siit mööda küll.
TEINE: Kas see oli teie junn?
KOLMAS: Võibolla oli.
TEINE: No näete nüüd! Aga teie süüdistate kohe mind.
ESIMENE: Milline teie junn välja näeb?
KOLMAS: Noh, selline… pruun. Umbes nii pikk.
ESIMENE: See, mida meie nägime, oli palju pikem.
TEINE: Ei olnud pikem.
ESIMENE: Muidugi oli!
TEINE: Mida te räägite! Nii pikki junne polegi olemas!
KOLMAS: Kas ta oli prillidega?
TEINE: Kes?
KOLMAS: Junn.
(Paus.)
TEINE: Oli ta prillidega?
ESIMENE: Mina küll prille ei näinud.
KOLMAS: Ta prillid võisid vette kukkuda.
TEINE: Muidugi kukkusid prillid vette!
KOLMAS: Ma pean oma junni üles leidma! Ma pean ta kätte saama!
TEINE: Rahu! Me saame teie junni kätte.
KOLMAS: Kas te aitate mul teda otsida?
TEINE: Muidugi.
NELJAS (tuleb): Tervitus!
TEINE: Tere.
NELJAS: Ega siit üks junn juhuslikult mööda ei ujunud?
(Paus.)
ESIMENE: Ujus.
NELJAS: Kurat küll, ma ütlen! Peaaegu oleksin ta kätte saanud. Eks ole, lapsed sulistavad ujumiskohas vees, kui üks suur junn nende poole hiilib!
ESIMENE: Kas ta oli prillidega?
NELJAS: Kes?
ESIMENE: Junn.
TEINE: Prillid võisid vette kukkuda.
NELJAS: Kurat, peaaegu oleksin ta kätte saanud!
KOLMAS: See oli minu junn.
NELJAS: Teie junn? Teate ju, et junne valveta ei jäeta.
TEINE: Hea küll, otsime junni üles, enne kui söögiaeg kätte jõuab.
ESIMENE: Tasa! Ma nägin teda.
NELJAS: Kus?
ESIMENE: Seal.
(Paus.)
NELJAS: Kus seal?
ESIMENE: Seal. Puhmastes.
TEINE: Ongi!
ESIMENE: Tasa!
KOLMAS: Olge siin. Ma meelitan ta enda juurde. Ärge teie tulge. (Lahkub.)
NELJAS: Ma ütlen, kurat…
ESIMENE: Tasem!
NELJAS: Junni ei jäeta niisama… omapead.
TEINE: Ega tüdruk siis meelega…
ESIMENE: Kuhu ta nii kauaks jääb?
TEINE: Kes?
ESIMENE: Tüdruk.
(Paus.)
NELJAS: Ma lähen uurin.
TEINE: Hirmutate junni ära.
NELJAS: Ma hiilin vaikselt. (Lahkub.)
ESIMENE: Mis see oli?
TEINE: Kus?
ESIMENE: Tasa!
(Paus.)
TEINE: Mis?
ESIMENE: Kas te ei kuulnud?
TEINE: Mida?
ESIMENE: Jälle!
(Paus.)
TEINE: Mida ma kuulma pidin?
NELJAS (tuleb): Kuhu tüdruk läks?
TEINE: Jõe äärde. Kas te ei näinud teda?
NELJAS: Ei.
ESIMENE: Aga junni te nägite?
NELJAS: Mitte kedagi ei näinud. Ma mõtlesin, et tüdruk tuli tagasi.
ESIMENE: Ei tulnud.
TEINE: Äkki junn… nooh…
ESIMENE: Mida te mõtlete?
TEINE: Äkki junn… lihtsalt… trahh!
(Paus.)
ESIMENE: Mis ta nimi oligi?
TEINE: Kelle?
ESIMENE: Tüdruku.
TEINE: Kust mina tean.
ESIMENE: Ta ju ütles oma nime?
TEINE: Midagi ta ei öelnud.
(Paus.)
ESIMENE: Tütarlaps! Ae!
TEINE: Ae! Ae!
ESIMENE: Uu-uu!
NELJAS: Hoo-hoo-hoo!
TEINE: Aa-ee!
ESIMENE: Midagi on lahti.
NELJAS: Ma ju räägin!
(Paus.)
TEINE: Võibolla läks ta koju?
ESIMENE: Koju?
TEINE: Nojah. Sai oma junni kätte ja läks koju.
NELJAS: Kus ta elab?
TEINE: Kust mina tean.
(Paus.)
NELJAS: Olgu. Mina lähen ujumiskohta tagasi. (Lahkub.)
ESIMENE: Mida meie nüüd teeme?
TEINE: Olete te ikka kindel, et jões junni nägite?
ESIMENE: Muidugi! Te ise ju nägite ka.
TEINE: Nii pikka junni pole olemas.
ESIMENE: Aga tüdruk oli ju ometi olemas?
TEINE: Ma ei ole kindel.
(Paus.)
ESIMENE: Mis siis ikka… Head päeva.
TEINE: Head päeva.

















VAHEAEG


Vaheajal pakutakse külastajatele junne. Suur junn maksab kümme krooni, väike kaheksa krooni, lastele on väike junn viis krooni.













































JÄRGMINE VAATUS


KOLMAS: Heinrich! Heinrich!
ESIMENE: Teid hüütakse.
TEINE: Mina pole Heinrich.
KOLMAS: Heinrich!
TEINE: See on tüdruku hääl.
ESIMENE: Ta kutsub vist junni.
KOLMAS (tuleb): Kas ta tuli siia?
TEINE: Kes?
KOLMAS: Junn.
ESIMENE: Keegi ei tulnud siia.
TEINE: Te olete verine.
KOLMAS: Kust?
TEINE: Teie põlv on verine.
KOLMAS: Ah see. Pole midagi, kriimustasin kivi vastu.
ESIMENE: Kas te junni nägite?
NELJAS (tuleb): Kuulsin hõikeid. Te olete ju haavatud!
KOLMAS: Ei ole midagi. Kriimustasin jalga.
TEINE: Vastu kivi.
ESIMENE: Kas te junni nägite?
NELJAS: Ei.
TEINE: Huvitav…
NELJAS: Ma ütlen, junni ei tohi valveta jätta!
ESIMENE: On ta varem ka… ära jooksnud?
NELJAS: Junni ei jäeta omapead! Sa jätad junni valveta – ja ühel hetkel… polegi! Junni polegi enam! Läinud!
TEINE: Hea küll, mõtleme, mida teha.
NELJAS: Ega see ei ole niisama, et jätad junni valveta. Algul mõtled, et olgu, las jalutab. Aga siis, ühel hetkel avastad, et junni polegi enam!
TEINE: Olgu…
NELJAS: Ühel mu tuttaval juhtus ka. Nii. Hommikul ärkab naine üles, vaatab… No mis hommik see enam oli! Kell oli juba… Mis see kell olla võiski…
TEINE: Hea küll…
NELJAS: Päike oli juba kõrgel. Mõtles, et teeb mõned võileivad. Et annab ühe junnile ka. Vaatab ümberringi… Pole! Läinud!
ESIMENE: On ta varem ka ära jooksnud?
NELJAS: Junn peab olema rihma otsas! Nii. Aga naine, eks ole…
TEINE: Mis ta nimi on?
NELJAS: Nikita. Nii. Naine mõtleb, et annab ühe…
TEINE: Ma mõtlen junni nime.
NELJAS: Millise junni?
TEINE: Tüdruku.
NELJAS: Nii. Sellest ma rääkida tahangi. Eks ole, tegi hommikul mõned võileivad. Vaatab – junni pole! Hüüab – mitte midagi! Läinud!
ESIMENE: Jätame praegu selle…
NELJAS: Ja teate, mis juhtus? Naine oli hommikul välja kusele läinud. Nii. Jättis ukse kogemata lahti. Nii. Vaatab… junni pole!
TEINE: Olgu…
NELJAS: Nii. Kaks päeva oli kadunud. Naine mõtles juba, et ei näegi enam oma junni. Ja teate, mis siis juhtus?
KOLMAS: Mis siis juhtus?
NELJAS: Nii. Öösel… saate aru… öösel… Mõistate?
TEINE: Mida?
NELJAS: Nii. Kuulake nüüd. Öösel… keegi hiiliks nagu ümber maja. Ja siis… järsku… Mõistate?
TEINE: Noh?
NELJAS: Ja siis… järsku… pole enam! Läinud!
(Paus.)
KOLMAS: Mis oli läinud?
NELJAS: Katus. Katus oli läinud!
(Paus.)
TEINE: Mis katus?
NELJAS: Maja katus. Torm. Viis katuse minema!
(Paus.)
KOLMAS: Aga junn?
NELJAS: Junniga ei juhtunud midagi. Kui katus maha prantsatas, oli junn eemal. Aga ma ütlen: junni ei jäeta… omapead! Nii. Vaatame nüüd…
ESIMENE: Vaatame, kuidas me tüdruku junni üles leiame.
NELJAS: Täpselt! Ega see ei ole niisama, et junn… muudkui läheb.
TEINE: Võibolla läks ta üksi koju?
(Paus.)
ESIMENE: Võis ta koju minna?
KOLMAS: Ma ei tea. Varem pole ta ära kadunud.
NELJAS: Aga nüüd on läinud!
KOLMAS: Ma lähen sinna, kus ma teda viimati nägin. Äkki tuli tagasi ja ootab seal.
TEINE: Ma tulen teiega.
NELJAS: Otsime meie mööda kallast allavoolu.
ESIMENE: Siin saame jälle kokku.
(KÕIK lahkuvad.)



















JÄLLE VAHEAEG


Vaheajal pakutakse külastajatele junne. Suur junn maksab kümme krooni, väike kaheksa krooni, lastele on väike junn viis krooni.













































VEEL ÜKS VAATUS


NELJAS (tuleb): Noh, kuidas on?
TEINE: Korras.
NELJAS: Saite junni kätte?
TEINE: Jah.
NELJAS: Siis on hästi.
TEINE: Kuhu teie sõber jäi?
NELJAS: Milline sõber?
TEINE: See, kellega te junni otsima läksite.
NELJAS: Kas ta siia ei tulnud?
TEINE: Ei.
NELJAS: Huvitav. Ma mõtlesin, et ta tuli siia.
TEINE: Kedagi pole siia tulnud.
NELJAS: Aga tüdruk?
TEINE: Tüdruk läks koju
NELJAS: Kus ta junn siis oli?
TEINE: Ootas jõe ääres. Samas, kust ta kaduma läks.
NELJAS: Teinekord tuleb hoolikam olla. Need junnid juba on sellised, et nii kui omapead jätad, on läinud. Mu tuttava naisterahvaga juhtus samamoodi. Läks hommikul välja kusele…
TEINE: Te juba rääkisite sellest.
NELJAS: Millal?
TEINE: Enne te rääkisite sellest.
NELJAS: Te mõtlete seda, kui majal katus pealt lendas?
TEINE: Täpselt.
NELJAS: Nii. Ja teate, mis selle juures kõige huvitavam on?
TEINE: Noh?
NELJAS: Nii. Kuulake nüüd. Naine ärkab hommikul üles, mõtleb, et teeb mõned võileivad…
TEINE: Te juba rääkisite sellest.
NELJAS: Ma tean. Niisiis… hommik. No mis hommik see enam oli! Pühapäev.
TEINE: Olgu, ma hakkan nüüd minema.
NELJAS: Kas me Einarit ära ei ootagi?
TEINE: Keda?
NELJAS: Einarit.
TEINE: Kes see Einar on?
NELJAS: See, kellega ma koos junni läksin otsima.
TEINE: Kas ta pidi siia tulema?
NELJAS: Nii me ju kokku leppisime.
TEINE: Ma mõtlesin, et ta läks koju.
NELJAS: Mulle ei öelnud ta midagi.
TEINE: Teie ju olite temaga koos?
NELJAS: Ta kadus ära.
TEINE: Kuhu ta kadus?
NELJAS: Ühel hetkel oli läinud.
TEINE: Jõe ääres?
NELJAS: Nojah.
(Paus.)
TEINE: Kuhu ta siis kadus?
NELJAS: Kust mina tean! Tema otsis kalda äärest, mina vaatasin eemalt. Hüüdsin. Ja ühel hetkel – vaikus! Ta ei vastanud.
(Paus.)
TEINE: Ta pidi ju teid kuulma?
NELJAS: Nojah. Aga ta ei vastanud.
(Paus.)
TEINE: Arvate, et ta võis minema hiilida?
NELJAS: Ma ei tea. Ma mõtlesin, et ta tuli siia.
TEINE: Ei tulnud.
(Paus.)
NELJAS: Siis ma tõesti ei tea…
TEINE: Äkki ta… noh…
NELJAS: Arvate?
TEINE: Ta pidi ju teie hüüdmist kuulma.
NELJAS: Muidugi pidi!
(Paus.)
TEINE: Mida me nüüd siis teeme?
NELJAS: Ma ei tea.
(Paus.)
TEINE: Me peaksime teda otsima minema.
ESIMENE (tuleb): Noh, mida kuulda? Kas tüdruk sa junni kätte?
NELJAS: No kuhu te küll kadusite! Kõik otsivad, aga teid pole kusagil!
ESIMENE: Kuhu ma kadusin?
NELJAS: Kust mina tean! Ma hüüan nagu segane, aga mitte keegi ei vasta!
ESIMENE: Mida ma vastama pidin?
NELJAS: Et te olemas olete.
ESIMENE: Miks ma sellest kogu maailmale teada peaksin andma?
NELJAS: Et inimesed ei muretseks! Inimesed ju muretsevad! Küsivad, kuhu te jäite? Eks ole, ma hüüan nagu segane – mitte midagi! Vaikus!
ESIMENE: Kas tüdruk sai junni kätte?
TEINE: Jah.
NELJAS: Eks ole, me muretseme teie pärast, hüüame, aga teie ei vasta! Lihtsalt ei vasta ja kõik! Oleksite võinud vähemalt vastu hüüda. Inimesed ju muretsevad teie pärast.
TEINE: Hea küll…
NELJAS (võtab seljakotist pudeli): Kas keegi lonksu tahab?
TEINE: Mis see teil on?
NELJAS: Viski.
ESIMENE: Sellise palava ilmaga joote viskit?
NELJAS: Ega ma ei joogi. Ma küsisin, kas teie tahate.
TEINE: Mina ühe lonksu isegi võtaksin.
ESIMENE: Mina võtaksin ka.
TEINE: Miks see pudel mudane on?
NELJAS: Jõest leidsin.
TEINE: Jõest?
NELJAS: Nojah. Otsisin junni, aga leidsin kalda äärest pudeli.
ESIMENE: Kas seda juua ka kõlbab?
NELJAS: Täiesti terve pudel, kork peal.
TEINE: Siis ma proovin. Täitsa korralik viski.
ESIMENE: Andke, ma maitsen. Kõlbab küll.
NELJAS: Ma võtan ka tilga. Noo – ongi viski! Täitsa viski!
TEINE: Andke, ma võtan veel ühe lonksu.
ESIMENE: Ainult ühe pudeli leidsitegi?
NELJAS: Palju neid siis olema pidi?
ESIMENE: Mina leidsin ükskord metsa alt terve kasti! Mitte viskit, õlut.
TEINE: Ja juua kõlbas?
ESIMENE: Kõlbas.
KOLMAS: Heinrich! Heinrich!
TEINE: See on tüdruku hääl.
(Paus.)
ESIMENE: Mis siis nüüd lahti on?
KOLMAS: Heinrich!
NELJAS: Te ju ütlesite, et tüdruk sai junni kätte?
TEINE: Nooh.
KOLMAS: Heinrich!
ESIMENE: Lähme uurime.
(KÕIK lahkuvad.)