VANA JAHIPÜSS

VANA JAHIPÜSS

Jegor suri teisipäeva varahommikul. Serafim suri kolmapäeva pärastlõunal. Arkaadi... ei ole aga siiamaani surnud. Mõned teadsid rääkida, et ta on juba kolmsada aastat vana. See võis ka tõsi olla, sest Arkaadi on surematu Kaštšei tütrepoeg. Inimesed ütlesid: see ei ole võimalik, Arkaadi ei saa lõputult edasi elada, tal oleks juba ammu aeg ära surra! Aga Arkaadi ei teinud külarahva jutust väljagi ja elas muudkui edasi. Vähe sellest: ta kavatses koguni naise võtta. Teadagi, kelle! Jegori ainukese tütre teisest abielust, rahvamaja noorsootöö vanemmetoodiku, imekauni Vassilissa.
Laupäeval, 6. septembril toimus rahvamajas tantsuõhtu. Niisiis tantsiti, joodi teed, võimalik, et vesteldi... kui Arkaadi järsku Vassilissa juurde läks ja tema tantsima võttis.
“Sina, Vassilissa, oled imekaunis!” alustas Arkaadi keskustelu. “Võibolla läheksime pärastpoole minu metsamajja järve ääres? Teeksime koldesse tule, küpsetaksime liha, kuulaksime raadiot...”
“Issand, kui äge!” ehmatas Vassilissa ning peeretas.
“Eks ole! Kõigepealt vestleksime niisama, siis aga läheksime kahekesi koos... puid lõhkuma. Kas tuled?”
Vassilissa nuuskas nina ja ütles: “Tulen!”
Seda juttu kuulis aga tahtlikult pealt Serafimi noorem poeg Innokenti. Peab mainima, et Serafimi kaks vanemat poega olid normaalsed, Innokenti aga... napakas. Tema käis kaks korda nädalas rahvamajas trummi harjutamas ning armus samuti Vassilissasse.
Arkaadi ja Vassilissa suundusid metsamajja järve ääres. Innokenti aga tormas koju, võttis kapi pealt isa vana jahipüssi – ja edasi kohe Arkaadile ja Vassilissale järele.
Nemad aga istusid metsamajas kolde ääres, Arkaadi tegi suitsu, Vassilissa puhkas niisama jalgu, tema ei suitsetanud.
Innokenti aga tormas metsamaja suunas, hüppas üle mahalangenud siberi nulu, kukkus vastu liiklusmärki, lahmas läbi oja... Ühesõnaga: tema jooksis muudkui edasi.
Arkaadi tegi aga suitsu, Vassilissa istus niisama, tema ei suitsetanud.
Järsku paisati uks pärani ja lävel seisis jahipüssiga Innokenti. Ta hingeldas, sest oli jooksnud väga kiiresti.
“Eh, Vassilissa!” jõudis ta pead vangutada, enne kui surnult põrandale prantsatas.
Nojah... Ma ju ütlesin teile, et ta oli napakas.

Madis Tross