JOOMISPSÜHHOLOOGIA

JOOMISPSÜHHOLOOGIA

Täna räägime joomispsühholoogiast. Mõni sõna sissejuhatuseks.
Joomispsühholoogia on psühholoogia kui teaduse võrdlemisi uus kõrvalharu, mis uurib joomise põhjusi, seaduspärasusi ja avaldumisvorme ning joojate osa esemelise ja hingelise maailma mõjutamisel looduses ja ühiskonnas.
Lühidalt üldisest. Joomise põhjusi on põhiliselt kolme liiki: ühed joovad kurbusest, teised rõõmust ja kolmandad igasugusel juhul.
Ajaliselt võib joojaid jaotada tänapäeval kahte suuremasse rühma: need, kes joovad põhiliselt vabast ajast, ja teised, kes võtavad enamjaolt tööajast. Esimesed võivad muutuda rohkem kaasinimestele ohtlikuks, teised ühiskonnale ja iseendale, kui näiteks kättpidi tööpingi vahele jäävad. Eraldi rühma moodustavad pensionärid, koduperenaised, invaliidid, tuukrid, kosmonaudid jt, keda nende tegevuse iseärasuse tõttu kahte eelmisesse rühma ei ole päris õige jaotada.
Vanuseliselt on joojaid kõige rohkem 16.–66. eluaastani. Märgatavalt väheneb joojate arv alla 12 eluaastat ja peaaegu üldse ei esine neid üle 121 eluaasta.
Täna vaatleme lähemalt inimeste käitumist ja vastastikuseid suhteid ühe joomisprotsessi vältel. Kui te tähelepanelikult jälgite joomist teostatavat seltskonda, siis võite eristada nelja üksteisest suhteliselt erinevat etappi.
Esimese etapi ajal ei ilmne inimeste käitumises erilisi tundemärke, mis eraldaksid neid nende tavapärasest tegevusest. Nad on vahest et ainult pisut lõbusamad, ootusärevamad, lahkemad.
Teise etapi ajal on mõningaid muutusi juba märgata. Inimesed räägivad palju ja vastavad teie küsimustele ka siis, kui te neilt midagi küsinud ei ole. Teemad vahelduvad pidevalt ja põhiliselt siis, kui keegi on seltskonnast korraks lahkunud. Selle etapi ajal ilmnevad enamusel mitmesugused varjatud anded, mistõtttu on neid ohtlik klaveri taha lasta või lubada neil puid lõhkuma minna. Mingil juhul ei tohi mainida, et teil näiteks televiisor, triikraud või pesumasin katki on, sest siis soovivad kõik tungivalt, et te neid kohe parandama laseksite. Vestluse oskuslikul suunamisel võite saladuskatte all teada saada, kuidas teie lauanaaber auto jaoks tagavaraosi või sauna ehitamiseks laudu on saanud.
Kolmanda etapi ajaks on soovitav peoruumis mõningaid ümberkorraldusi teha. Koristage ära laudlinad, et neisse keegi tordiseid käsi ei saaks pühkida, istmed katke hoolikalt kilega, seintele kleepige käidavamatesse kohtadesse näo kõrgusele umbes poolemeetrise laiusega vakstud. Kui võimalik, kinnitage toidunõud laua külge; tähtis on, et tuhatoosid oleksid võimalikult silmatorkava värvuse ja kujuga ning piisavalt suured, et neid keegi tasku ei saaks pista. Mõned soovitavad teekonna peotoast kuni tualetini eredavärviliste lipukestega tähistada, kuid viimasel ajal on sellest loobutud, sest lippe kandva nööri taga seisja võib arvata, et näitus on avatud, ja tal tuleb tahtmine midagi kaasa võtta. Talvel on soovitatav maja välisuksed lukustada, eriti kui elate maal ja metsa ääres; kõrgemate korruste elanikud peaksid ära võtma kõik rõdulingid ja aknakremoonid. Kui näiteks toas on kummipuu või palm, siis on parem see vaateväljalt ära viia, Kui aga kuhugi pole viia, siis võite puu alla ja okstele puistata väikesi valgeid paberitükikesi – see jäteb mulje, et on talv, ja teie külalised ei hakka sussidega õunu alla pilduma. Kui majas on väikesi lapsi, siis pange unejuturaamat juba varem valmis, et te pärast kogemata telefoniraamatut ette ei loeks. Ohtlikuks võib saada lapsele “lennukitegemine”, sest pärast mõnda “pikeerimist” võite avastada, et hoiate käes ainult lapse pükse.
Kolmas etapp on tegevuselt kõige mitmekesisem ja väljendusrikkam. Kui keegi teid tantsima palub, siis minge kohe, sest muidu võib ta partneriks võtta vanaema büsti. Kui te olete värsisepp, siis lugege oma luuletused ette esimesel nõudmisel, sest muidu hakkavad seda teised tegema. Kui te olete kunstnik, ja keegi tahab teie uut maali ära osta, siis pakkige paberi sisse leivalõikamislaud. Tähelepanelikul vaatlemisel võite märgata, et üks või teine külaline otsib midagi. Kui ta juhuslikult avastab, et teie teda jälgite, siis teeb ta, nagu paneks kingapaelu kinni, kuigi ise on sokis.
Neljanda etapi ajal on inimene põhiliselt liikumatu. Või vastupidi: liigub tohutu kiirusega – kui ta näiteks aknast alla kukub. Kui keegi magab teie kingade otsas, siis nende kättesaamisks aitab vahel mõningate märgusõnade kasutamisest, näiteks: “Ei tea, kelle sajakroonine siin vedeleb?” või “Rööpad vabaks – rong tuleb!” – mida tuleb öelda selgel, tungival toonil. Mõni sulgeb ennast tualetti ega välju sealt enne, kui teised ukse maha on lõhkunud. Otsimisel võite leida oma külalisi veel voodi alt, seinakapist, kaminast, tiigist ja mujalt.
Joomise jätkudes pikema aja jooksul võivad mõningatel juhtudel etapid korduda, kuid uus tsükkel algab sel juhul eelmise tsükli ühe võrra kõrgemast etapist. Mõne puhul võib mõni etapp ka vahelt ära jääda, näiteks pärast esimest tuleb kohe kolmas või pärast teist neljas. Miks see nii on, sellest räägime mõnel järgmisel korral.
Ühe või teise etapi saabumist või kestvust on võimalik tahtlikult pikendada. Selleks on kõige parem suunata osavõtjate tegevus joomiselt kõrvale. Näiteks, võib mängida mitmesuguseid lauamänge, nagu “Trips-traps-trull” – kui seda ei tehta tulise ahjuroobiga parketi peal – või “Lend Kuule” – kui seda ei võeta ette katusel ja soojavee boileriga. Ei ole soovitatav korraldada ujumisvõistlusi, maastikumänge ega muid osavõtjaid kaduda võimaldavaid üritusi.
Tänaseks kõik. Kohtumiseni!

Madis Tross